Tasakaalustatud keskküttesüsteem töötab tõrgeteta ja hääletult

Tsentraalse küttesüsteemi võimsus sõltub otseselt tsirkuleeriva vee hulgast. Seega peavad soojuskandja vooluhulgad süsteemi erinevate osade vahel õigesti jaotuma.

See fakt on enesestmõistetav, kuid sageli ei pöörata sellele vajalikul määral tähelepanu.

Kaasaegsetesse küttesüsteemidesse kuulub täpne reguleerimisautomaatika, mille ülesandeks on tagada küttevõrgu säästlikkus ja kasutusmugavus. Vooluhulkade vale jaotumise korral see eesmärk ei täitu. Tihti ei suuda kõikidele normidele ja määrustele vastavalt projekteeritud ning ehitatud küttesüsteemid toimida vastavalt ette nähtud parameetritele. See probleem esineb korrapäratult, ilmnedes enamasti küttevajaduse kõrghetkedel.

Optimaalse sisekliima tagamiseks peab igal hoonel olema laitmatult toimiv küttesüsteem. Tasakaalustamistöödeks peab küttesüsteem olema täielikult valmis ehitatud. Projekti kõikvõimalike muudatuste kohta on vajalik teostusjoonis.

Reguleerimine toimub radiaatorite termostaatventiilide ning küttetorustiku harudel asetsevate liiniseadeventiilide abil. Esialgu häälestatakse kõik ventiilid projektis toodud andmete alusel arvutuslikele asenditele. Edasine tasakaalustamisprotsess toimub liiniseadeventiilidest mõõdetud vooluhulkade alusel. Kasutades asjakohast tasakaalustamismetoodikat ja võttes aluseks projektis toodud vooluhulgad, teostatakse täppisreguleerimine, mis tagab süsteemi projektijärgse toimimise.

Küttesüsteemi tasa-kaalustamis- ja mõõtmistööd tuleb lasta teha erapooletul mõõtelaboril, kellel on vajalik kogemustepagas ja seadmed.

Pahatihti teevad küttesüsteemide ehitajad ise ka tasakaalustamistööd, st ehitusmees kontrollib ise enda töö kvaliteeti. Pole eriti mõistlik, kui firma ehitab ja ise kontrollib enda tööd. Kuigi see võiks ka nii olla, ei saa seda meie töökultuuri juures veel lubada.

Tasakaalustamis- ja mõõtmistööde kohta peab olema väljastatud nn "süsteemi pass", kus tuuakse süsteemi reaalse toimimise parameetrid.

Küttesüsteemi tasakaalustamine on eelkõige vajalik küttekulude vähendamiseks ja inimeste mugavustunde tõstmiseks, kuid sellega kaasnevad ka muud hüved. Näiteks pikeneb lokaalse küttega hoonetes keskküttekatla ja põleti eluiga, kuna see ei pea nii tihti sisse ja välja lülituma. Samuti väheneb ruumides küttesüsteemi tekitatava soovimatu müra oht.

Soojuskandja vooluhulkade tasakaalustamine ja mõõtmine on küttesüsteemi korrektse toimimise asendamatu osa.

Autor: Andreas Aas