Talumetsaomanikud paluvad presidendil metsaseadus välja kuulutamata jätta

21. juuni 2006, 14:12

Talumetsaomanike sõnul paneb uus metsaseadus nad raskesse olukorda, mängides metsamajanduse toetused valdkonnas tegutsevate suurfirmade kätte.

Järgneb Ambla Metsaühistu juhi Toomas Lemmingu edastatud pöördumine, millega neli kodanikuühendust kutsub president Arnold Rüütlit üles jätma metsaseadus välja kuulutamata. Otsuse langetamiseks on presidendil aega 27. juunini.

'Seadustega antakse meile kätte eeskirjad ja seatakse raamid, mille järgi me peame elama ja tegutsema. Suunatakse ja arendatakse ühiskonda. Kõigi muudatuste tegemisel tuleb arvestada vastava valdkonna probleemide ja põhjustega, analüüsida nende tekkepõhjusi, lahendamise võimalusi ja lahendustest tulenevaid prognoositavaid tagajärgi. Samuti tuleb seadusloomes arvestada varasemate heakskiidetud arengukavadega, strateegiatega ja kontseptsioonidega ning rahvusvaheliste arengusuundadega ja kaasata otsuste tegemisse kodanikeühendusi, eriti just reguleeritava valdkonna esindajaid.

Kahjuks presidendile väljakuulutamiseks esitatud metsaseadus ei ole arvestanud nende eelpoolnimetatud kriteeriumitega. Suure metsa ja metsanduse reguleerimise sooviga on ära unustatud inimene ja Eesti ühiskond. Seadusega sobivatele puudele sobiva kasvuruumi kujundamisel on tähelepanuta jäetud see, et uue metsaseadusega on tegelikult kahjustatud maainimeste-peremetsaomanike elu-, kultuuri ja majanduskeskkonda. Tegelikult võib öelda, et uus metsaseadus töötab vastu kodanikuühiskonna arengule-arendamisele. Uues metsaseaduses on tegemist valdavalt majanduslikust huvist lähtuva tekstiga, mille jõustumine seadusena nõrgendab maaelu ja maaelu elujõulisust ning ohustab eesti rahvuse ja kultuuri säilimist. Ühesõnaga - selline metsaseadus on ühiskonda destabiliseeriva mõjuga.

Uue metsaseadusega luuakse võimalused ühiskonnas leiduvate tegelike probleemide peitmiseks ja sellega ka nende probleemide lahendamisest kõrvalehiilimiseks. Näiteks on üldteada fakt, et firmametsades ületavad raiemahud kordi aastase juurdekasvu. Samal ajal jäävad peremetsade aastased raiemahud tunduvalt alla aastase juurdekasvu. Pere- ja firmametsandusliku statistika kogumine ja serveerimine ühise nimetaja, erametsandus, all on piltlikult sama, nagu haigla haigete keskmine temperatuur. On arusaamatu, et Eesti seaduseloojad ei ole veel aru saanud, mida tähendavad rahvusvaheliselt tunnustatud ja kasutatavad mõisted nagu pere-ja talumetsandus ning seda, et lisaks riigimetsandusele tuleks ka erametsandust arendada süsteemselt.

Eestis on ligilähedaselt 60 000 peremetsaomanikku ja keskmine peremetsaomand on ca 8 ha. Samal ajal on teada, et üle 60% peremetsaomanikest ei ela oma metsaomandi juures ning üle 90% peremetsaomanikest ei oma metsade majandamiseks piisavaid teadmisi. See kõik näitab, et oma metsadega seotud probleemidele saab kõige parema lahenduse läbi metsaomanike ühistegevuse. Alates 1992 aastast on peremetsaomanikud kodanikualgatuse korras ka metsanduslikku ühistegevust arendanud. Kuid metsaühistu definitsiooni seadustamisega Riigikogus vastu võetud metsaseaduses nullitakse peremetsaomanike varasemad jõupingutused. Tekib küsimus – kelle huvides?

Uue metsaseaduse oluliseks puuduseks on ka see, et ta ei soodusta metsade säilimist kodanike omandis ja püsiomanikkonna teket. Pigem vastupidi: sunnib peremetsaomanikke loobuma oma metsadest. Uus metsaseadus oli seejuures viimaseks piisaks ka Lembit Laksile, Eesti esimesele peremetsaomanikule, kelle tegevus oma metsade majandamisel on tunnistatud vastavaks rahvusvahelise säästva metsanduse nõuetele. Lembit Laks pidas võimatuks uue metsaseaduse järgi oma metsa säästvalt majandada ja müüs oma metsa ära. Parem õudne lõpp kui lõputu õudus! Iga omanikku vahetanud talumetsaga kaob ka kultuuripärimus ning satub ohtu metsas leiduv kultuuripärand. Samal ajal püütakse aga mujal Euroopa riikides riiklike vahenditega soodustada ja säilitada metsade püsiomanikkonda ning põlistalusid, kui peamisi (maa)kultuuri järjepidevuse säilitajaid ja kandjaid. Lisaks maaelu ja kultuuri säilimisele on ka riigikaitseliselt oluline, kellele kuulub Eestis maa – kas peretaludele või välismaistele kinnisvara- ja metsafirmadele.

Lisaks on terves ühiskonnas vaja selgust, mis on äri- ja mis mittetulundussektor, mis kodanikeühendus. Kas äriühingute poolt asutatud mittetulundusühing ning kodanike poolt asutatud omaabiorganisatsioon-mittetulundusühing on ikka üks ja see sama mittetulundussektor või kolmas sektor? Kas riigieelarveliste mittetulundussektori toetamise vahenditega on õigustatud mittetulundussektori toetamise nime all läbi mittetulundusühingute toetada ka ärisektorit? Kas see on läbipaistev ja sihipärane riiklike vahendite kasutamine? Kahjuks soovitakse uue metsaseadusega eeltoodud probleemid seadustada ja põlistada. Piiratud riiklike vahendite juures ei ole põhjendatud riiklikult toetada nii miljardärist metsa- ja kinnisvarafirmasid kui ka väikemetsaomanikke. Seda eriti veel olukorras, kus ei ole selgeks tehtud, millises valdkonnas või mahus on firma- või peremetsaomanikke kõige rohkem vaja toetada. Ja keda on tegelikult vaja toetada – kas firmasid või peremetsaomanikke? Ka siin võib riigi tegevust piltlikult võrrelda meditsiini valdkonnaga. Olenemata sellest, kas inimene on terve või haige, kõiki ravitakse. Ja kõiki ravitakse, olenemata haigusest, ühe rohuga.

Jääb mulje, et Eesti riik soovib tões ja vaimus arendada kodanikuühiskonda. Riigikogu kiitis heaks Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni, tegutseb valitsuse ja kodanikeühenduste esindajate ühiskomisjon, valitsus kiitis 15. juunil heaks kodanikualgatuse toetamise arengukava aastateks 2007-2010, jne. Kuid samal ajal paneb uus metsaseadus selle soovi tõsiseltvõetavuse kahtluse alla. Kodanikualgatusena loodud metsaühistutesse soovitakse vägisi liita ka metsaomanikest firmad.

Uue metsaseadusega suurendatakse peremetsaomanikes usaldamatust riigi ja metsakorraldajate vastu. Mitmed litsentsi omavad metsakorraldajad on otseselt seotud kinnisvara- või metsafirmadega ning käivad nüüd riigi raha eest 'metsakorralduse' suitsukatte varjus talumetsade kohta informatsiooni kogumas ja kasutavad seda informatsiooni sobivate ostukohtade väljavalikul. Kinnisvara- ja metsafirmadele on see samas väga kasulik, kuna riik maksab n-ö firmade luuretegevuse erametsanduse toetamise sildi all kinni.

Arvestades eeltoodut ja teisi presidendile esitatud avaldusele lisatud põhjendusi, on Ambla Metsaühistu, Eesti Külaliikumine Kodukant, Hiiumaa Talupidajate Liit ja Türi Talunike Liit seisukohal, et 7. juunil Riigikogus vastu võetud metsaseadus on vastuolus Eesti vabariigi põhiseadusega, Riigikogus heaks kiidetud Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooniga ja säästva Eesti strateegias tunnustatud ühistegevuslike ja metsanduslike põhimõtetega ning kahjustab peremetsaomanike huve ega võimalda säästva metsanduse ning metsandusliku ühistegevuse arengut Eestis.' Lähtuvalt sellest palusid kodanikeühendused presidendil jätta metsaseadus välja kuulutamata.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing