Töökuulutuste sisu ja pikkust EL ei mõjuta

Mai lõpus käsitles Äripäev põhjalikult töökuulutuste teemat. Euroopa Kohus lõi pretsedendi, mille järgi tuleb kõik, mida uuelt töötajalt nõutakse, töökuulutusse kirja panna. See omakorda peaks tähendama kuulutuste mahu kasvu. Tulevikku ennustada on tänamatu, kuid ma julgen arvata, et olulisi muutusi siiski ei toimu. Sirvisin läbi käesoleva aasta mai ning kümne aasta tagused Äripäeva numbrid - töökuulutuste sisu on väga vähe muutunud. Vähemalt siiani ei saa ELi mõju täheldada ning pole alust arvata, et midagi olulist ka lähitulevikus muutuks.

ELi õigusruumis on töökuulutus võlaõiguslik pakkumine, milles esitatud tingimustest tuleb töölepingu sõlmimisel kinni pidada. Kuulutuses esitatud tingimuste alusel algavad läbirääkimised. Seega tuleb töökuulutustes hilisemate vaidluste vältimiseks piirduda vaid esmasega: määratleda üldiselt töö sisu ja tingimused.

ELi direktiividest enam mõjutab meid meie oma tööturg, s.o kvalifitseeritud tööjõu nappus. Nii on töökuulutused viimase kümne aastaga muutunud üha enam ettevõtte tutvustuseks, turunduse osaks.

Kui varem keskendusid tööandjad peamiselt töökoha kirjeldusele ja nõudmistele, siis nüüd tutvustatakse töökuulutustes ettevõtet ennast. Kuni selleni välja, et uute töötajate leidmiseks korraldatakse mainekampaania, nagu Elion seda hiljuti koolitatud infotehnoloogide leidmiseks tegi.

Paljudes valdkondades valitseb tööjõupuudus, häid kandidaate napib ning firmad pööravad üha enam tähelepanu enesemüügile. Tugevama emotsiooni saavutamiseks on töökuulutustesse ilmunud värvid ja fotod, töökuulutusi on lehtede asemel hakanud kujundama reklaamiagentuurid.

Seega võib üldistades öelda, et viimase kümne aasta jooksul pole rahvusvaheliste ning keskmiste ja väikeste kohalike ettevõtete töökuulutused üldse muutunud. Mõnevõrra on muutunud vaid kohalike suurte ettevõtete töökuulutused, seda just visuaalse külje, mitte niivõrd teksti osas.

Kui kõrvutada Eesti töökuulutusi majandusajakirjas Economist ilmunutega, siis ei torka silma samuti kuigi palju erinevusi. Ainus, mis tähelepanu pälvis, on riigi- ja kolmanda sektori kuulutuste tekstimass, mille põhjust võib tõepoolest otsida ELi nõuetest. Tõenäoline on, et kui üldse, siis mõjutavad ELi nõuded just kohalike riigiasutuste tööpakkumisi, muutes need senisest oluliselt pikemateks.

Lisaks klassikalistele töökuulutustele trükimeedias ja internetis katsetatakse täiendavaid formaate - korraldatakse uute töötajate värbamispäevi, viiakse läbi seminare õppeasutustes, tutvustatakse töötajatele loodud tingimusi ajakirjanduses ning reklaamitakse end välimeedias.

Olgu näiteks siis Elcoteqi reklaamid bussipeatustes või Falcki reklaamid patrullautodel - käib aktiivne otsing.

Nii täna kui 10 aastat tagasi on tööotsijale olulisim info kuulutuses pakutav ametipositsioon, firma ja sellest tekkiv kuvand. Tööpakkumise sisu muutub oluliseks edasise protsessi käigus ning võib öelda, et see oleneb valdkonnast. Kui nt finantsvaldkonna töötajad tahavad enne tööpakkumise vastuvõtmist väga detailselt teada, mis on nende kohustused, õigused ja vastutus, siis müügiinimestele see nii oluline ei ole.

Seega pole põhjust arvata, et ELi nõuded meie töökuulutusi oluliselt mõjutaks. Kui on nõuded, siis muidugi tuleb neid järgida ja neist lähtuvalt ka töökuulutusi koostada, kuid ma ei usu, et see kandideerimiste arvu mõjutaks. Viimast mõjutavad pigem teised tegurid: tööjõuturu olukord konkreetses sektoris ja firma maine.

Autor: Ines Kloren