Ka kohtunikke peab saama lahti lasta

Kujutage ette, et jalgpalli MMi finaalturniiri lõppedes koguneb kohtunikekomitee ning langetab otsuse, et mänge vilistanud kohtunike eksimuste tõttu lähevad pooled finaalturniiril peetud kohtumised ümbermängimisele.

Nii võiks juhtuda, kui finaalturniiril mõistaksid õigust Eesti maa- ja halduskohtunikud. Riigikohtu esimehe Märt Raski andmetel tühistatakse kõrgema astme kohtutes 55% esimese astme kohtuotsustest. See on ehmatavalt kõrge protsent. Pooled kohtusse õigust otsima läinutest kogevad esimeses astmes ebaõiglust. Muidugi võib otsuste muutmise protsenti pidada ka positiivseks: hea, et tehtud vead saab järgmistes astmetes parandada. See on aga nõrk lohutus kohtus käijatele, sest kohtuvaidlused kestavad kaua, on kulukad ja nendega kaasneb palju negatiivseid emotsioone.

Meie kohtusüsteemi on praagi suur hulk sisse programmeeritud. Kui ettevõttes tuleks poolte töötajate töö teistel ümber teha, vahetataks suur osa personalist välja. Kohtunike praaki aga ei saa sedasi vähendada. Nende amet on eluaegne. Kõrge palga ning pensioniga ametist sunnitakse loobuma ainult seaduserikkujad.

Eluaegne amet toob kaasa selle, et osad kohtunikud muutuvad mugavaks ega täienda ennast. Töö kvaliteet langeb. Seetõttu oleks õige võtta kohtunikelt töö kaotamise puutumatus ning teha võimalikuks kehva tööd tegeva kohtuniku vallandamine. Kvaliteedi mõõdupuuks võikski olla hilisemates kohtuastmetes tühistatud kohtuotsuste arv ning vallandajateks kohtute juhid.