Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Valitsus muutis Elcoteqi seiskumist ähvardanud määrust
Varasem määrus oleks ohustanud sadade Eesti ettevõtete, muu hulgas ka Elcoteqi importi ja tootmist.
"Meil on heameel osundada, et nn probleemtoodete probleem sai lahenduse. See tähendab, et ka pärast 1. juulit on ettevõtetel võimalik teatud ohtlikke aineid sisaldavaid elektri- ja elektroonikatooteid, samuti nende osi ja komponente, mida Eestis ja mujal ELi riikides turule ei lasta, sisse vedada, toota ja kasutada," ütles Eesti Kaubandus-Tööstuskoja majanduspoliitika- ja õigusosakonna juht Reet Teder. "On tõesti heameel valitsuse operatiivse ja mõistliku tegutsemise üle," lisas ta.
Kolmapäevane Äripäev kirjutas, et 1. juulil jõustuvad elektri- ja elektroonikaseadmete nõuded võivad tähendada tõsist peavalu sadadele Eesti elektroonikatootjatele ja -müüjatele.
Eesti olid loonud isegi karmimad nõuded, kui sätestab samal ajal Euroopa Liidus kehtima hakkav raamdokument.
Näiteks võis määrusest välja lugeda, et paljud praegu kasutuses olevad elektroonikaseadmed (tootmisseadmed, aga ka televiisorid, arvutid, raadiod, kellad) tuleb käibelt kõrvaldada, sest nad sisaldavad keelatud aineid.
Määrus piiras erinevalt direktiivist veel ka komponentide sissevedu, toodete valmistamist väljapoole ELi ja suurte pliid, kaadmiumi jms aineid sisaldavate tootmisseadmete sissevedu, müüki ja kasutamist.
Elcoteq Tallinn ASi peadirektor Risto Gaggl märkis, et valitsuses vastu võetud määrus tagab Eesti ettevõtjatele teiste ELi liikmesriikidega võrdse kohtlemise. "Tegemist polnud mitte ainult Elcoteqi erikohtlemise, vaid kogu Eesti elektroonikasektori probleemiga. Me märkasime, et seni kehtinud määrust oleks võinud interpreteerida selliselt, et see oleks seadnud ohtu kogu Eesti elektroonikasektori konkurentsivõime võrreldes teiste ELi liikmesriikidega," lausus Gaggl.
Autor: Airi Ilisson