Eesti tee ongi Eesti Nokia

Sotsiaaldemokraadi Peeter Kreitzbergi artikkel reedeses SL Õhtulehes kõlas kui ood ümberjagamisele. Võrreldes Eesti arengut Soomega, jõudis ta järeldusele, et Eesti on eksinud, valides ümberjagamise asemel - mida teeb Soome - õpikukapitalismi. Nii nimetab Kreitzberg Eesti valitud majandusmudelit ja selle tagajärg on tema meelest õhuke ja nõrk Eesti riik.

Äripäeva meelest ei ole Eestil põhjust põdeda alaväärsuskompleksi ei Soome ega ka teiste meist palju kauem oma riiki ehitada saanud jõukamate maade ees. Veel vähem peaksime astuma Soome jälgedes - sellega pööraksime oma edule selja.

Eesti on tragi väikeriik, kes pingutab selle nimel, et saada rikkamaks nii aineliselt kui vaimsete väärtuste poolest. Absoluutarvudes ei kannata me veel võrdlust Soomega välja, aga me oleme oma lühikese taasiseseisvumisjärgse ajaga mitmekordistanud oma sisemajanduse kogutoodangu. Meie majanduskasv on kiiremaid Euroopas, jäädes maha vaid Lätist, ja kiire kasv jätkub. Me oleme võtnud Euroopa Liidu vanade riikide keskmisele elatustasemele tublisti järele ja vahe väheneb edasi. Meie riigieelarve on kasvanud paarkümmend korda, seega ka meie võimalused olla sotsiaalselt vastutustundlikumad.

See kõik on sündinud tänu madalatele maksudele ja investeeringute tulumaksuvabastusele, minimaalsetele toetustele. Meie edu on märgatud üle maailma. USAs arutatakse tõsimeeli, kas võtta eeskuju väikesest Eestist. Ka Soome ettevõtjad soovitavad sedasama.

Soomelt on paljugi õppida, ent me ei pea kordama Soome vigu: me ei pea koormama oma maksumaksjaid kõrgete maksudega, ehitamaks üles Soomega sarnast sotsiaalmudelit, et elada niisama hästi nagu soomlased.

Sotsidel on vaja varuda rohkem kannatust - Soomel kulus praegusele heaolule aluse panemiseks ligi 40 aastat. Me jõuame Soomega sarnase tasemeni enda valitud mudeliga kiiremini ja väiksemate kuludega.

Soome on enamiku maailmas koostatavate riikide edetabelite tipus. Euroopa Komisjoni esimees Manuel Barroso on soovitanud Euroopa majanduse elavdamisel eeskuju võtta Põhjamaade sotsiaaldemokraatlikust mudelist.

Soomes ollakse hoopis pessimistlikumad. See, mis Soomele tundus Teise maailmasõja järel ainuõige mudel, on saanud riigile koormaks. Kõrged maksud pärsivad Soome konkurentsivõimet sedavõrd, et paljud ettevõtjad, sh Nokia endine juht Jorma Ollila on ähvardanud ettevõtte Soomest minema viia. Ettevõtjad on kõige rohkem mures aga sellepärast, et maailm muutub, aga Soome koos sellega mitte, vaid on jäänud puhkama vanadele loorberitele.

Tehnoloogiatööstuse tegevjuhi Martti Mäenpää meelest näitavad Soome "tipud" ettevõtluskeskkonna stabiilsust, mitte tõelist konkurentsivõimet - välisinvesteeringud Soome ei ole viimased viis aastat suurenenud. Tehnoloogia arenduskeskuse Tekes juht Veli-Pekka Saarnivaara sõnul on riik kaotamas oma positsioone teistele maadele.

Kreitzbergi soovitus astuda edasi Soome jälgedes kõlab seetõttu nagu populaarsust kaotava poliitiku meeleheitlik katse püüda klassivaenu õhutades endale toetajaid väiksema sissetulekuga inimeste seast - Kreitzbergi üks argumente on kihistumise süvenemine Eestis. Ent GINi ehk võrdsuse koefitsient on püsinud viimased aastad 0,36 juures (on olnud ka ligi 0,39). Suurenevad kõigi sissetulekud.

Me ei pea kadestama soomlasi Nokia pärast ega ajama tikutulega taga oma. Meil on see juba olemas - unikaalne majandusmudel, mis võimaldab end arendada ja jõukamaks saada kõigil. Siit on hea edasi minna. Soomet järgides astuksime mitu sammu tagasi.

Autor: ÄP