Kloostritagune puitvilla

Kuidas projekteerida eramut ligikaudu 29 hektari suurusele looduskaunile krundile?

Idee sündis sundimatult - tänapäevane mõtlemine lihtsalt ei luba hoolimatu jõhkrusega ümber käia vähese säilinud loodusressursiga. Nii jäi sõelale idee "metsaputukast", kes liigub oma tempoga mööda puudealust ja jätab endast maha võimalikult vähe jälgi.

Hoone "karv" pidi muutuma koos ajaga, ta pidi peegeldama ja laskma endast läbi paista ümbritseval loodusel, ta pidi maksimaalselt viimasesse sulanduma.

Ehitusmaterjali osas ei olnud kahtlusi - maja pidi tulema puidust.

Visuaalselt moodustub hoone kahest nn klotsist, mis on teineteisega risti, tsoneerides nii ümbritsevat krunti.

Ühes "klotsis" paiknevad avatud, teises privaatruumid. "Putuka" pea - elutuba - on rajatud kõrge õhuruumiga võimaldamaks üle puude latvade ka taevasina näha. Elutuba jätkub suurel õueterrassil, mis võimendab avarusetunnet veelgi.

Hoone on paigutatud krundile lisaks ilmakaartele ka ümbritsevate puude seisukorda jälgides. Maha võeti vaid haigeid ja väga noori puid.

Hoone struktuuri moodustab 5 × 5 m moodulvõrgustik, mis määrab ristikujulise põhiplaani gabariidid. Kandvatele metallpostidele kinnituvad puittalad mõõtudega 150 × 400 mm.

Talad on tapitud kokku kahest 150 × 200 mm puitprussist. Peatalade vahe täidavad saledamad põranda ja laetalad. Hoone kandevsõrestik on 50 × 150 mm prussist, millele lisandub teistpidine 50 × 50 mm puitpruss.

Teise korruse konsoolsena mõjuv väljaehitis püsib tänu külgseintele, mis on jäigastatud 10 mm vineerplaatidega.

Omaette peatüki moodustab hoonet kattev puitlaudis. Idee oli kasutada 45kraadise nurga alla asetatud, servatud, erineva laiusega laudu. Reegliks oli, et kõrvuti ei tohtinud olla üle kolme ühelaiuse laua. Õige viimistluse väljatöötamine võttis ligi aasta. Katsetatud sai peaaegu kõike. Läbi sai loetud hulgaliselt vastavasisulisi raamatuid.

Viimistlus pidi olema nii ajas vastupidav kui ka täitma visuaalsed ja ideoloogilised nõudmised. Lõpplahenduseks sai linaseemneõliga töödeldud laud, mis kaeti raudvitrioli lahusega.

Maja ehitamisel on kasutatud rohkelt eestimaiste meistrimeeste abi. Nii on ka saareparkett valmistatud kohalike meistrite poolt kujundaja suuniste järgi.

Näiteks koridori seinakate on valmistatud erinevatest kohalikest puiduliikidest, valdav osa mööblist on valmistatud vineerist Andres Rohtla ja Tarmo Luisu kavandite järgi.

Autor: Indrek Allmann