Lauri Laubre sai lõpliku võidu

Prokuratuur ei soostunud kohtulahendit kommenteerima. "Tegemist on seaduse tõlgendamise küsimusega ja kohus asus antud juhtumil sellisele seisukohale," vahendas pressiesindaja välislähetuses viibivat prokuröri Laura Vaiku. "Kuid eks me kindlasti õpime (kaotatud - toim.) kohtuasjadest," lisas pressiesindaja.

Lauri Laubre ütles eile, et ei taha end 28. juunil jõustunud kohtuotsusega seoses eksponeerida. Ta märkis, et vastupidiselt varem ajakirjanduses avaldatule pole teda üheski kohtuastmes maksupettuses süüdi tunnistatud.

Selleks, et kedagi maksupettuses süüdi mõista, on vaja korraga kolme asja: tegu peab olema maksukuriteoks tunnistatud nii selle toimepaneku kui ka kohtuotsuse langetamise ajal, prokuröril tuleb maksupettuse süüdistus kohe õigesti sõnastada ja seadus peab võimaldama vastava maksukuriteo eest ka karistada.

Erineva astme kohtuotsustest ja -määrustest nähtub, et Laubre juhutumi puhul polnud ükski neist tingimustest täidetud.

"Me olime algusest peale veendunud, et mingit maksukuritegu pole olnud," sõnas Laubre kaitsja Tarvo Lindma. "Miks prokuratuur seda nii õnnetult lõpuni ajas, ei oska ma öelda."

Ajal, mil Laubre firmad 0-käibemaksuga kontserdipileteid ja ööklubide pääsmeid müüsid, puudus karistusseadustikus paragrahv, mille järgi oleks saanud maksupettuses süüdi mõista neid, kes kasutasid maksusoodustusi ja -vabastusi meelevaldselt.

Puudus ka 0-käibemaksumääraga teatrite register. Laubre firmad olid end kultuuriministeeriumis üles andnud kui etendusasutused ja küsinud maksuametilt nõu, mis välistas kohtunike hinnangul tahtliku pettuse.

Prokurör Laura Vaik süüdistas Laubret samas kriminaalkoodeksi N 1486 lg 2 ja 10 järgi, mis määrab valeandmete tahtliku esitamise eest karistuseks kolm kuni seitse aastat vangistust.

Raamatupidajaid süüdistas prokurör maksupettusele kaasaaitamises.

Vaidlusalustel aastatel 1996-1999 deklareerisid Laubre firmad käivet õigesti, kusjuures märkisid käibemaksumääraks 18% asemel 0%. Nii olid need firmad teinud ilma viperusteta juba viis aastat.

Ehkki Laubre konkurendid ei riskinud oma käivet maksuvabana deklareerida ning tasusid kontserdipiletitelt ning ööklubi pääsmetelt tavapärast käibemaksu, maksuametit erinevate määrade fakt ei häirinud. Teatri olemuse lahtimõtestamisel tekkis tüli alles 1999. aastal.

Tänaseks on lõviosa kriminaalasja kaasatud firmasid äriregistrist kustutatud. Dekolteed hallanud Noxtuni pankrot kuulutati välja maksuameti nõudel.

Loomulikult on mõju on olnud negatiivne. Kui praegu küsida ükskõik kellelt, mis minuga seoses avalikkuse ees kõigepealt meenub, siis ilmselt tuleks eelkõige meelde, et olen "ju maksupettur". Selle eest saan muidugi tänada eelkõige meediat, kes lõi mu risti kohe, kui mulle süüdistus esitati. Tagasi ei hoidnud keegi, suured pealkirjad lubasid, et nüüd lõpuks saadi mind kätte ja pean maksma 12 miljonit ning lähen ka vangi. Siinjuures on lausa naljakas lisada, et mind pole siiani kordagi üheski episoodis süüdi mõistetud - võit oli täiesti puhas ja sajaprotsendiline, kõikide süüdistuste osas, mida oli üle kümne.

Mõju on olnud muidugi suur - kas teate mõnda panka, kes sellises olukorras sulle laenu tahab anda, partnerit, kes usaldusest pakatab?

Ma tahaks nüüd teada, kas riik ka sellises olukorras mingit vastutust kannab selle tohutu ja põhjendamatu segaduse ja ülekohtu eest, mis ta mu elus korraldas?

Nimetatud kohtulahend puudutab konkreetsete isikute süülise käitumisega seonduvatele asjaoludele kriminaalõigusliku hinnangu andmist, mitte maksustamise või maksustamata jätmise otsustamist, mistõttu maksu- ja tolliametil pole võimalik seda kommenteerida.

Maksuhaldur on jätkuvalt seisukohal, et teater on teater ja ööklubi on ööklubi, mis on kinnitust leidnud ka mitmetes halduskohtu jõustunud lahendites. Lähtume otsustustes ikkagi tehingute tegelikust majanduslikust sisust ning loodame, et ööklubidega tegelevad ettevõtjad käituvad maksukuulekalt ja tasuvad makse kohaselt, sealhulgas õigete maksumäärade alusel.

Maksuhaldur jätkab selles vallas tööd ja reageerib ka ilmnevatele maksudistsipliini rikkumistele oma võimaluste piires. Kindlasti aga palume ettevõtjail, kel on kahtlusi oma tegevuse maksuõigusliku olemuse määratlemisel, pöörduda maksu- ja tolliameti poole ja sel moel võimalikke riske maandada.

Laubre juhitud firmad Fix Com, Seaside Muusikaagentuur, IS Muusikaklubid, Noxtun, IM Konsultatsioonid ja Rand müüvad kontserdipileteid ja ööklubide pääsmeid käibemaksuga, mis on lubatud vaid teatritele. Firmad näitavad deklaratsioonidel õiget käivet koos 0-käibemaksuga ning maksuametnikud on juba viis aastat seda sallinud, ehkki Laubre konkurendid maksavad käibelt 18% maksu.

Maksuametis tekib segadus teatri mõiste seletamisel. Aprillis teeb amet Dekolteed ja Haapsalu ööklubi Africa haldavatele aktsiaseltsidele Noxtun ning IS Muusikaklubid ettekirjutuse ligi 10,3 mln krooni käibemaksu tasumiseks. Konkurentsi pingestumise tõttu väheneb ööklubide kasumlikkus ja Laubre firmadel tekib ka muid võlgu. Ööklubi Africa on uksed juba sulgenud. Dekoltee on olnud pool aastat ligi 27 mln krooniga müügis.

Augustis süüdistab Dekoltee suuromanik Ülo Pärnits Laubret võimetuses pankrotiprotsessi vallandanud maksutüli rahulikult lahendada ning tagandab ta klubi juhtimisest. Laubre omakorda süüdistab Pärnitsat surves maksuametnikele altkäemaksu anda. Noxtun ja IS Muusikaklubid lähevad pankrotti.

Märtsis alustab Tallinna linnakohtu kohtunik Piret Liivo Laubre ja tema raamatupidajate maksupettuse süüdistuse arutamist. Kuulatakse üle esimesed tunnistajad, kokku on tunnistajaid kümneid. Laubre ning raamatupidajad eitavad pettust.

Prokurör Laura Vaik küsib Laubrele reaalset vangistust. Süüdimõistmise korral tuleks Laubrel ja raamatupidajatel tasuda ligi 12,5 miljonit krooni maksu.

Mais mõistab kohtunik Laubre ja raamatupidajad maksupettuse süüdistuses õigeks, kuna firmadel olid etendusasutuseks oleku nõuded formaalselt täidetud. Ehkki prokuröri süüdistuse sisu - alusetu maksusoodustuse kasutamine - ei vasta tema poolt süüdistusse lisatud paragrahvidele, palub ta ringkonnakohtul Laubre süüdi mõista.

Oktoobris tühistab ringkonnakohus Tallinna linnakohtu otsuse ning saadab kriminaalasja uuele arutelule. Samas kohustab kohtukolleegium prokuröri oma süüdistust kohendama. Kaitsjad kaebavad selle inimõiguste rikkumisele viidates riigikohtusse.

Detsembris tühistab riigikohus ringkonnakohtu määruse ja käsib asja uues koosseisus läbi vaadata. Ühtlasi näitab riigikohus oma määruses, et prokurör ei tohi oma vigu enam parandada, sest see annaks talle süüdistatavatega võrreldes eelise.

Aprillis otsustab ringkonnakohus Tallinna linnakohtu otsuse jõusse jätta. Prokurör Laura Vaik pöördub uuesti riigikohtusse, kuid riigikohus jätab tema kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Kohus on 0-käibemaksuga kontserdipileteid ja ööklubi pääsmeid müünud ning sellega ligi 12,5 mln krooni kokku hoidnud Laubre õigeks mõistnud.