Silbeti autoklaavides küpsevad poorbetoonist ehitusplokid

Artikkel

- Uudised
- Teet Reier
- 4. juuli 2006 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Silbeti autoklaavides küpsevad poorbetoonist ehitusplokid
Ida-Virumaal toimetavatest tööstustest meenub eestlasele esmapilgul kindlasti kaevanduste, elektrijaamade ja Sillamäe salastatud tehastega seostuv. Ja loomulikult ka see, et kunagi olid väga defitsiitsed Narva plokid, mille saamiseks tuli näiteks ehituspoodide nimekirjades kuude kaupa ootel seista. Mis sellest, et plokkide mõõt oli kohati üpriski kõikuv, oli see materjal oma kerguse ja töödeldavuse poolest siiski nõutud kaup.
"Ilmselt vähesed teavad aga seda, et poorbetoonist ehitusplokkide tootmist alustati Ahtmes, toona Ahtme Ehitusmaterjalide Kombinaadi (AEMK) nime kandnud ettevõttes juba 1961. aastal," räägib ASi Silbet tegevdirektor Vjatšeslav Šlõk. Silbet on nimelt AEMK otsene järglane, kandes seda nime 1995. aastast.
"Kuigi käiku läks tehas 1961. aastal, alustati ehitustöödega juba 1958ndal," lisab Šlõk. Tema teab seda hästi, tulid ju tema vanemad tollal Lääne-Valgevenest Eestimaale tööstust rajama ning enamik Šlõki tööst on otseselt Ahtme kombinaadiga seotud.
"Tehase hiilgeaegadel töötas siin üle 1200 inimese, tänaseks on see arv pea kümnekordselt kahanenud," meenutab Šlõk. "Lisaks poorbetoonile valmisid siin veel betoonist seinaelemendid ning toodeti klaasvilla. Vaatamata vahepealsetele mõõna-aastatele ja ehitusmaterjalide vähesele nõudmisele on vähemalt plokitootmine kestnud järjepidevalt ja tänu viimaste aastate ühe suurenevale nõudlusele üha suurenemas."
Kuna juunialguse heitlik ilm pärgab tehasekülastust paduvihmaga, tuleb ringkäigule minna autot kasutades, sest kontorist tootmishooneteni on hea jupike maad. Tegelikult toimub tootmine Šlõki sõnul ühe katuse all. Eraldi on vaid poorbetooni põhitoorme, liiva ning põlevkivituha doseerimine ja jahvatamine 40 tonni mahutavas kuulveskis.
Päeval veski seisab. "Kasutame ära soodsamat öist elektritariifi, nii jahvatamegi põhiliselt vaid öösiti ja nädalavahetusel," selgitab Šlõk. "Kaalusime ka gaasiküttel toimiva oma jõujaama ehitamist, aga Venemaalt tulev gaas on nagu narkosüstal, mille otsast pärast raske vabaneda ja mille hinnatõus on planeerimatu," lisab ta naerdes.
Toorainetest tuleb liiv Silbetile kuuluvast karjäärist ja põlevkivituhk Eesti Soojuselektrijaamast. "Algul saime seda üleaedsetelt ehk Ahtme SEJst, aga praegune tarnija oli hinna suhtes paindlikum, kuigi ka nemad on 37kroonise tonnihinna tõstnud juba 45 kroonile," lisab Šlõk.
"See ju tähendab, et tegelikult saavad nad oma jäätmetest kasuga lahti. Ning meie oleme loodusvarasid säästev ettevõte, kasutades ära jäägid, mida oleks vaja ladustada ja mida kusagil mujal kasutada ei saa."
Peenestatud tooraine rändab veskitest edasi suurde tootmistsehhi, kus arvuti valvsa pilgu all toimub sobiva koostisega segu pumpamine metallvormidesse, kus toimub eelkivistumine. Poorse struktuuri saavutamiseks lisatakse segule ka alumiiniumpulbrit.
Kivistunud segu võetakse vormist välja ja lõigatakse terastraatidega sobiva mõõduga plokkideks. "Pärast seda hööveldab frees välimised küljed siledaks ning eemaldatud mass suunatakse tagasi tootmisse," selgitab Šlõk.
"Kunagi olid kaod teisesordiliste ehk siis praakplokkide näol üpriski suured, kuni neljandik kogutoodangust. Tänu tehnoloogia täiustumisele oleme tänaseks suutnud selle langetada kuni kuuele protsendile. Täpsed plokimõõdud võimaldavad plokke paigaldada lisaks mördile ka erinevate liimsegudega."
Šlõki jutust selgub, et põhimõtteliselt on nii Silbeti kui ka teiste väikeplokkide tootjate, nagu näiteks Aeroc, tooted omadustelt sarnased, ainult segu koostisosad erinevad. "Seda müüti tuhaplokkide radiatsioonisisaldusest kuuleb ikka ja jälle ning tihti ka tuntud inimeste suust, materjaliuuringud pole laborites sellele millegagi kinnitust andnud," lisab ta.
Mõõtulõigatud plokid paigutatakse suurtesse autoklaavidesse, kus keskmiselt 14 tunniga ja 12atmosfäärise rõhu mõjul toimub 200kraadises kuumuses poorbetooni lõplik küpsemine. "Sealt edasi tuleb juba lõppladu ja laadimine autodele ning vuramine ehitusplatside poole," naerab Šlõk.
Ümmarguselt 70% Silbeti toodangust läheb Šlõki ütlust mööda väljapoole Eesti piire, põhiliselt Lätti ja Venemaale. "Veelgi parem väljund sealsetele turgudele oleks sinna uute tehaste rajamine, mis polegi tulevikus ilmselt pelgalt unistus, pooltega selles suhtes läbirääkimised käivad," lisab ta.
"Kui varem on meil ikka mingi kogus valmistoodangut ka laos mõne aja seisnud, siis nüüd on olukord selline, et kõik, mis me toodame, läheb ka kohe müüki," ei saa Šlõk rõõmustamata jätta.
Praegu käib Silbeti tehases aktiivne töö uue tootmisliini ülesseadmisel. Tegevdirektor Vjatšeslav Šlõki sõnul loodetakse juba juulis uuelt liinilt proovitoodangut saada.
Augustis on kavas uus tootmine pidulikult avada. "Uus liin peaks praegust toodangumahtu kahekordistama," lisab ta.
Poorides olev õhk annab plokile head soojuslikud omadused. Poorbetoon on kolm korda parem soojusisolaator kui keraamiline tellis ja kaheksa korda soojapidavam kui tavaline raskebetoon. Väikeplokk hoiab toasooja kokku 25-30%. Siit ka ekspluatatsioonikulude oluline vähenemine.
Väikeplokid sobivad kasutada nii individuaal- ja korruselamute kui ka büroo- ja tööstushoonete müüri-, seina- ja vaheseinamaterjalina. Plokke kasutatakse nii kande- kui ka mittekandvates seintes ning välis- ja siseseintes. See kehtib kuni kolmekorruseliste hoonete korral. Kõrgemate majade ehitamisel ei sobi need plokid ainult kandvate välisseinte ladumiseks - survetugevust jääb väheks.
Plokkide lai kasutusala eeldab ka plokkide mitmekesiseid gabariite. Kõik Silbeti plokid on 600 mm pikkused. Neist saab laduda 100 kuni 500 mm paksust seina (selles vahemikus on variante kümmekond). Välisseina paksuse korral 375 mm ja rohkem ei ole vaja välispiirdele täiendavat soojustust paigaldada. Nõnda saab taas raha ja tööd kokku hoida, sest täiendav soojustamine on üsna kallis.
Kes pisutki oskab tellistest müüri laduda, sellel edeneb väikeplokkidest müüritis kiiresti. Maksab mainida, et plokid on nii täpselt mõõdus, et neid saab peale mördisegu seina panna ka spetsiaalse liimiga, mille kihil paksust vaid paar-kolm millimeetrit.
Väikeplokid on kergesti töödeldavad igapäevaste tööriistadega, neid saab tavalise saega saagida, ka augu puurimine, soonte sissefreesimine ja hööveldamine on väga lihtne. Ploki sisse on kerge lüüa naelu, klambreid ja teisi ühenduselemente, ja nad jäävad sinna kindlalt püsima. Nõnda tehakse lihtsamaid kinnitusi. Sageli tuleb siiski ka tüübleid kasutada.
Fotod: Meeli Küttim
Hetkel kuum