Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euroraha jagamisel saab kaasa rääkida
Täna avalikustavad vastutavad ministeeriumid nelja valdkonna rakenduskavad ning järgmise kuue nädala jooksul saavad ettevõtjad ja teised huvilised esitada oma kommentaare ja ettepanekuid. Seejärel lähevad kavad sisuliselt lukku ja prioriteetide rahastamist enam muuta ei saa.
Juba enne seda on olnud kuulda mõningast kriitikat. Nii on Euroopa Liit ja Eesti seadnud eesmärgiks majanduskasvu kiirendamise ja tööpuuduse vähendamise, kuid järgmise seitsme aasta jooksul toetatakse ettevõtlust otse 6,6 miljardi krooniga, mis on vaid 12,4 protsenti eurotoetustest, tõdeti mais korraldatud Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni seminaril.
Seminaril esinenud majandusministeeriumi ettevõtlustalituse juhataja Pirko Konsa rääkis, et summa on loodetust väiksem. "Lätis on see number oluliselt suurem kui Eestis," tõi Konsa näite, kuid lisas, et ettevõtlust toetatakse ka kaudselt. "Ettevõtluse toetamine pole ainult see summa, mida peo peale saab panna, vaid ka investeeringud infrastruktuuri, haridusse, keskkonda ja kohalikku ellu," selgitas ta.
Septembriks peaks rakenduskavad jõudma uuesti valitsusse, kust need saadetakse suuniste ja ettepanekute saamiseks Euroopa Komisjoni. "Rakenduskavad peavad saama valitsuses kinnituse sel aastal ehk siis hiljemalt detsembri lõpuks," teatas rahandusministeerium pressiesindaja vahendusel.
Aastatel 2007-2013 Eestile eraldatud 53,2 miljardi krooni struktuurivahendite jagamise rakenduskavade koostamist koordineerib rahandusministeerium, kuid seda juhivad kolm ministeeriumi: haridus- ja teadusministeerium, keskkonnaministeerium ja majandus- ja keskkonnaministeerium. Rakenduskavas tuuakse välja prioriteetsed suunad ja nendele eraldatud toetusraha.