Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mine metsa!
Õige puhkuse kohta on palju erinevaid arusaamu, kuid vaieldamatult kehtib meist enamiku kohta tõde, et loodus on keskkond, kus vaimu värskeks saab.
Väike päevane matk ei nõua palju ettevalmistust ja ei väsita algajat. Kindlasti leiduvad kapis mugavad saapad või plätud, mida metsas kanda, riided, mis rassimist ei karda, ning kott, kuhu pista mõned vajalikud asjad.
Kui neid ka pole, saab paari hetkega kokku vajalike asjade nimekirja. Seda ei maksa muidugi pikaks ajada. Matkale tasub kaasa vaid hädavajalik, ülejäänu võib kappi ootama või üldse ostmata jääda.
Sihtpunkti valimine ei ole raske, kui mitte heituda meie tohutu suurest kodumaast. Küsida tasub mõnelt sõbralt, kes looduses tihedamini aega viidab, või uurida näiteks Regio kaardilt, kus asuvad ettevalmistatud matkarajad.
Muidugi on ka matkamisel omad reeglid. Üks lihtsalt meeles püsiv, kuid sellest hoolimata pahatihti ununev on: võtke oma jäägid loodusest lahkudes kaasa. Suisa esimese asjana võiks mõelda sellele, kas teil on kaasas prügikott, kuhu panna oma kommipaberid ja muud asjad, mis looduslikku keskkonda ei kuulu.
Metsas saab puhata ja kõndimine ning värske õhk mõjuvad hästi. Loodus võtab kõik vastu, kuid samas tuleb jälgida, et ta matkajaist ei väsiks, muidu võite järgmisel aastal samasse kohta ilu otsima minnes leida eest linnast tuttavad dekoratsioonid - ja see pole enam see paik, mida mäletasite.