Mitte ainult äri - ka riik peab olema vastutustundlikum

Järjest sagedamini räägitakse, et Eesti ettevõtted peaksid olema vastutustundlikumad. Paljud juba ongi sotsiaalselt tegevad - ja nad kasutavad selleks oma teenitud tulu. Riik täidab oma sotsiaalset missiooni maksumaksjate rahaga. Maksuraha ning riigi vara ebaefektiivne kasutamine näitab Äripäeva meelest, et riigil endal jääb vajaka ühiskondlikust vastutundlikkusest.

Eraettevõtete märksõnad on alati - olgu ajad head või halvad - olnud efektiivsus, tootlikkus, kasumlikkus. Riigiga on aga sedamoodi, et mida paremaks muutub õitsva majanduse toel elu, seda mugavamaks läheb riik.

Riigikassasse laekub järjest rohkem raha, ilma et ametnikud peaksid sellesse kuidagi sekkuma. Samuti ei pea nad, näiteks ministeeriumid, end pingutama, et leida vajalikeks kulutusteks sisemisi ressursse. Sest nende katteks on lootus saada lisa ülelaekuvatest maksutuludest.

Muidugi ei saa me alati nõuda riigi- või muudelt avaliku sektori ettevõtetelt ja asutustelt kasumi tagaajamist, sest sageli polegi nende eesmärk suurim kasum, vaid parim elanike teenindus või just nende teenuste osutamine, mida erasektorilt nende väikese kasumlikkuse tõttu nõuda ei saa. Aga maksuraha kasutamine peab avalikus sektoris olema igal juhul mõistlik ja sihipärane, mitte pillav.

Olgu ajad kui head tahes, kurdab avalik sektor ikka rahanappust! Kes ei saa tõsta õdede palku, kes osta tuletõrjeautot või bussi, teha omasaateid jne, kui kohe lisaraha ei anta. Toimetuse meelest süvendaksid aga lisasummad ebaefektiivsust veelgi. Raha on, tuleb vaid üles korjata - see vedeleb riigi- ja avalik-õiguslikes asutustes-ettevõtetes maas.

Hooned, milles tegutsetakse, polekski justkui riigi vara. Nende kasutamisel valitseb imekspandav ükskõiksus: osa hooneid seisab tühjalt ja laguneb, osa hooneid ja ruume on sentide eest avaliku pakkumiseta välja renditud ning kahjulikud lepingud kehtivad aastaid.

Näiteks kaitseministeeriumil on ülearu hooneid veerandi võrra. Tõsi, paar aastat tagasi oli neid lausa 37%, aga minister Jaak Jõerüüt suutis oma lühikese ametiaja jooksul kümnendikust kasutust pinnast "lahti saada".

Eesti Televisioonil ja Eesti Raadiol on kokku poole rohkem ruumi, kui nad vajavad - 50% on välja üüritud kõikvõimalikele firmadele. ETV ja ERi sama katuse alla viimine on igal juhul parem mõte kui pidada ülal kaht hoonetekompleksi keset Tallinna.

Vanad hooned müüakse maha ja saadav raha läheb uue hoone ehitamiseks. Loodetavasti ei lähe nii, nagu kultuuriministeeriumi endise hoone müügiga, õppetund on käes.

Ka meie suured haiglad on rentinud paljud ruumid väga odavalt välja ning rentnikud on endale omakorda allüürnikud võtnud, näiteks Magdaleena haigla (loe ka "Müüt arsti madalast palgast", 22.06.). Samal ajal on aga hooldushaiglad ruumikitsikuses - hooldust vajavaid vanureid pole kusagile panna. Rikkad haiglad neid ei taha - neilt ei teeni midagi.

Nagu eelnevast nähtub, on mingi edasiminek toimunud, ent riigikontrolli pikk nimekiri riigi varaga halvasti ümber käijatest ei ole mõneteistkümne aastaga kuigi palju lühenenud. Rahandusminister Aivar Sõerd paistab olevat see hea mees, kes lubabki - sõnades lubas ta riigi rahakulutamise tõsiselt luubi alla võtta, aga tegusid ei paista.

Autor: ÄP