Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ohjeldamatu isuga suvitajat ohustavad kõrvetised
Et suve võimalikult kõrvetistevabalt nautida, tuleb ennekõike alustada oma elustiili muutmisest, vaadates põhjalikult üle senised toitumisharjumused.
Soovitatav on süüa korraga vähem, ent päeva jooksul tihedamini. Nii ei ole magu liiga täis ega koorma toidu seedimisprotsessi.
Samas ei soovitata paar-kolm tundi enne magamaminekut süüa, sest pikali heites võib maohape siiski söögitorru sattuda ja vaevusi tekitada. Kindlasti tuleks kaaluda suitsetamisest loobumist, sest suitsetamine suurendab maohappe hulka.
Ka stress mao funktsioonihäireid põhjustada, mille tõttu soovitab doktor Sirje Reinmets panna oma töö- ja puhkuserežiim paika, et suve võimalikult stressivabalt nautida.
Abi kõrvetiste leevendamiseks saab ka apteegist, kuid käsimüügipreparaatide mõju on lühiajaline.
Vaevuste jätkumisel tuleks aga pöörduda oma perearsti poole, sest on olemas ka tõhusam ravi.
Valu tekitab mao söövitav soolhape, mis maole halba ei tee, küll aga on selle eest kaitsetu söögitoru limaskest. Näiteks langetab alkohol söögitoru alumise sulgurlihase toonust ja suurendab mao soolhappe eritumist.
Tekib maohappe tagasivool ehk refluks söögitorru ja kõrri. Samamoodi mõjub maole ka rasvarikas toit, mistõttu tuntakse tihti ebamugavustunnet, kuna magu ei jõua toitu piisavalt kiiresti ära seedida.
Vürtsised, suitsutatud, tomatit sisaldavad toidud ja tsitruselised aga ärritavad otseselt söögitoru seinte limaskesta ja võivad põhjustada tagasivoolu.
Suitsetamine, alkoholi tarbimine ja ülekaalulisus ning vähene füüsiline aktiivsus soodustavad kõrvetiste teket, kuid tihti on tegemist ka päriliku haigusega.
Umbes viiendik elanikkonnast vaevleb kõrvetiste käes vähemalt 2-3 korral nädalas. Arvatakse, et Euroopas kimbutab see haigus enam kui 50 miljonit inimest. Perearst Sirje Reinmetsa (Kristiine Perearstid) sõnul pöörduvad tema poole sageli patsiendid, kes ei saagi aru, et neil on tegelikult kõrvetised.
Sageli kaevatakse valu rinnus, neelamishäireid, kurguvalu, köha või kirjeldatakse kibeda ja hapu vedeliku suhutulekut. Sellised sümptomid võivad aga viidata reflukshaigusele.
Doktor Reinmetsa kinnitusel on see vähetuntud haigus, mille puhul esinevad tihti ka röhitised, kõhupuhitus, söögijärgne happeline maitse suus, hääle kähedus ja sagedane põhjuseta köhatamine.
"Kui kõrvetistele ei pöörata piisavalt tähelepanu, võib tekkida söögitoru põletik, mille ravimata jätmisel võib kaasneda pidev ravimata põletik ja võivad tekkida tõsisemad tüsistused," rääkis doktor Reinmets hoolimatuse võimalikest tagajärgedest.
Autor: Brita Merisalu