Teatrit näeb nii mäe peal kui ka järveveel

Seoses Eesti Teatri Aasta 100 juubeliga lavastab MTÜ Jõgeva Linna Teater 30. juulist kuni 11. augustini Jõgeva maakonnas, endises muinaseestlaste asupaigas ja rahvuseeposest tuntud Kalevipoja tegudemaal, Kassinurme mägedes inglise näitekirjaniku Marina Carri vanaiiri mütoloogial põhineva näidendi "Kassirabal..."

See on lüüriline ja salapärane lugu ühest iseseisvast iiri naisest Jumalast hüljatud maakolkas, kes peab oma tõekspidamiste nimel asjatuna näivat võitlust ühiskonnaga.

Lavastaja Ain Saviauk. Osades Ülle Lichtfeldt, Erni Kask, Ines Aru, Luule Komissarov jpt.

Muusikalise draama "Minust jäävad ainult laulud" eesmärk on Eesti vabadusvõitluse tutvustamine laiemale avalikkusele. Lauri Vahtre ja Mart Laari kirjutatud näitemäng kirjeldab Teise maailmasõja järel Võrumaal Rõuge kihelkonnas tegutsenud metsavenna Auleid Toomsalu elu. Tegemist on sisuliselt dokumentaalnäidendiga, mille tegevus vastab Võrumaal tegelikult asetleidnud sündmustele.

Lavastas Tõnu Lensment. Mängivad Ain Lutsepp, Janek Joost, Viire Valdma, Maarja Jakobson, Maria Soomets jt. Laval on ka ansambel Untsakad.

14. juulil esietendub Viinistu kunstimuuseumis Andrus Kivirähki "Sürrealistid".

Näidendi tegevus toimub kaasajal. Tegelased on eesti inimesed - kunstnikud, näitlejad, kirjanikud, ärimehed, poliitikud, kelnerid, kriitikud ja muud. Kaks sõjast tagasitulnud meest algatavad liikumise, et muuta kogu olemasolevat kultuurilist ja ühiskondlikku mustrit. Lootustandev algus kisub aga päris pööraseks. Isiklik elu ja avalik elu pööravad lootusetult sassi, millest sünnibki sürreaalne kude.

Osades Mait Malmsten, Tiit Sukk, Jan Uuspõld (külalisena), Margus Prangel, Anti Reinthal, Hendrik Toompere noorem, Kaie Mihkelson, Merle Palmiste, Mari-Liis Lill.

Tartus Hansahoovis etendub võru kirjaniku Jan Rahmani bussisõiduteemaline näidend "Sõit", mille lavastas Ain Mäeots.

Jan Rahman, kes laiemale avalikkusele on ehk kõige paremini tuntud bändi Ummamuudu hiti "Kõnõtraat" sõnade autorina, võttis bussisõiduteemalist näidendit "Sõit" kirjutades aluseks Võrumaalt kuuldud ja kogutud tõestisündinud lood, mis seotud bussisõiduga.

"Sketšilaadsetes lugudes põimub tegelik elu kirjandusliku väljamõeldisega," selgitas lavastaja Mäeots. "Lugude ja värvikate tüüpide kaudu avaneb tänapäevane Võrumaa elu kogu oma kirevuses ja erilaadsuses."

Vabaõhulavastuses on peaosatäitjaks PAZ-buss ning mängivad Raivo E. Tamm, Merle Jääger, Liina Tennosaar, Ott Sepp ning Tarmo Tagamets. Etendustel musitseerib lõõtsamees Aivar Teppo.

"Nagu poisid vihma käes" on kirjutanud noor eesti autor Jim Ashilevi.

Lugu räägib kolmest noorest mehest, kes on vabatahtlikult läinud kinnisesse raviasutusse, alternatiivsesse neuro-psühholoogiahaiglasse Nartsissimo, et vabaneda oma foobiatest. Igaüks seisab silmitsi hirmudega - hirm vägivalla ees, hirm naiste ees, hirm ühiskonna ja elu ees. Äärmuslike meetoditega ravi käigus selguvad ja segunevad nii patsientide kui ka ravijate tegelikud ja kujuteldavad kompleksid, teravduvad võimusuhted, tekib lähedus, sünnib vägivald.

Lavastaja ja muusikaline kujundaja on Andres Noormets, kunstnik Silver Vahtre, valguskunstnik Margus Vaigur. Osades Helgur Rosental, Erni Kask (Rakvere teater), Tambet Seling, Lauri Kink, Indrek Taalmaa, Janek Joost, Piret Laurimaa, Kaili Närep jt.

Seni mängimata ekspressionistlik eesti algupärand "Painaja" on oodanud lavalaudu möödunud sajandi 30ndatest aastatest alates. Rudolf Reimani näidendi "Painaja" peategelene Sepp on romantiline ideoloog, kes tahab kaotada mürgitatud orjameelsust ja karjaelu pimedust, mädaneva keha himusid, vihkamist, surmahirmu ja vägivalda ning ühtlasi ka kaastunnet kõige eelneva vastu. Sellele vastandab ta vaimse elurõõmu, armastuse valguse, julguse ja iseseisvuse, himudest ja vaevadest vaba õilsa tuleviku, puhta maa ja valged piimased naised. Tema vaim ega erootika ei kuulu sellesse, vaid järgmisse maailma; piinad ja hukkumine on vaid tarvilik etapp uude mõõtmesse üleminekul.

Lavastajad Jaan Tooming ja Anne Türnpu. Mängivad Tõnn Lamp, Laura Peterson, Anne Türnpu, Ragne Pekarev, Martin Kõiv, Lauri Lagle, Britta Vahur, Mihkel Kabel, Markus Luik, Veiko Tubin, Bert Raudsepp (Tallinna Linnateater), Eva Klemets (Tallinna Linnateater), Mart Koldits (Tallinna Linnateater), Ott Sepp, Kersti Tombak jt.

Eesti Teatri Aastal on õige aeg vaadata tagasi. Aega, kus näitemäng oli vaid saksakeelne, sajandisse, mil toimus rahvuslik ärkamine. Esimene laulupidu, esimene eestikeelne teatrietendus ja palju muud leidis aset Tartus.

Jaama 14 majas ja pargis sündisid 140 aastat tagasi mõtted ja ideed, milleta poleks meil täna ehk ei riiki ega rahvast, poleks identiteeti. Mis seal aga tegelikult toimus?

Kuidas sünnib "Saaremaa onupoeg", mida laulda esimesel laulupeol ning paljud teised küsimused saavad vastuse etenduses "Koidula", mille toovad lavale lavastaja A. Dvinjaninov, kunstnik Iir Hermeliin ja muusikalised kujundajad Indrek Kalda ja Toomas Lunge. Nimiosas Elina Reinold. Lisaks armastatud näitlejad kogu Eestist.

"Vargamäe kuningriik" on dramaturg Urmas Lennuki, lavastaja Jaanus Rohumaa, kunstnik Aime Undi ja trupi nägemus A. H. Tammsaare "Tõe ja õiguse" viimasest ja esimesest osast. Kuigi tegelased on samad - ikka pidevalt millegi üle vaidlevad Andres ja Pearu ja nende perekonnad - ja sündmusedki enamikule meist kirjandustundidest tuttavad, on "Vargamäe kuningriik" siiski kordumatu, sest heidab eestlaste rahvusepopöale pilgu just nüüd ja praegu, aastakümnete tagant, ja näeb, et elu polegi nii väga muutunud.

"Vargamäe kuningriik" ühendab kaks tulekulugu: Indreku naasmise Vargamäele ("Tõe ja õiguse" V osa) ning Andrese ja Krõõda tuleku aastaid varem siiasamma (I osa). Nende kahe tuleku vahele on jäänud põlvkonnajagu tööd ja püüdlusi. Öeldakse, et vanemate patud nuheldakse laste kaela, aga mis siis, kui pattu polegi, on vaid soov, et lastel peab kergem olema?

Mängivad Endla ja Rakvere teatri näitlejad.

Ugala tiigi kaldal etendub suvelavastus "Kolm klaasikest kirsiviina".

Tiigipervele on kerkinud väike linnake, kus elavad omi elusid vene kirjanduse suurmehe Anton Tšehhovi loodud tegelased.

Lavastuses "Kolm klaasikest kirsiviina" saavad lavastaja Peeter Tammearu tahtel kokku tegelased ja motiivid ligi kolmekümnest Tšehhovi novellist.

Näitlejatele on see põnev väljakutse - igaühel neist on lavastuses täita mitu rolli ja ümberkehastumised on kohati üsna pöörased. Lavastuses mängib pea kogu Ugala trupp.

"Kuningas Ubu" on maailmakuulus Alfred Jarry' näidend. Lavastajate Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi sõnul on tegemist rock-oopusega, mille peaossa on kutsutud laulma ja näitlema Tõnis Mägi.

Teises peaosas astub üles Maarika Vaarik. Lisaks osalevad Tambet Tuisk, Mirtel Pohla, Gert Raudsep, Jaak Prints, Kristjan Sarv, Rasmus Kaljujärv jt.

"Kuningas Ubu" räägib loo kellestki kodanik Ubust, kel õnnestub intriigide tulemusel tõusta Poola kuningaks. Võimuhullusest haaratuna otsustab Ubu siirduda sõjaretkele Venemaa vastu. Näidend on nii sõge kui ka koomiline ning piisavalt lõdva ülesehitusega, et teda võiks käsitleda kõige erinevamates võtmetes. Seekord on lavastajad otsustanud katsetada muusikalise cover'iga.

Palmse mõisas näeb alates juuli keskpaigast sumedat suvelavastust "Täiskuu".

Kui Norman Dewers laupäeva pärastlõunal postkontori taha oma naiseõega kohtuma läks, ei teadnud ta veel, milline nädalavahetus teda ees ootab. Ta ei võinud arvatagi, et hõrgutava armumängu asemel tundmatus hotellis viib saatus ta hoopiski omaenda suguseltsi kokkutulekule ja et seal kistakse ta olukordadesse, mis on palju keerulisemad kui tavaline elumees taluda suudab.

Lavastas Roman Baskin. Osades Epp Eespäev, Marika Barabanštšikova, Pille Lukin, Roman Baskin, Guido Kangur, Riho Kütsar.

Lavastaja Jaan Tooming on välja töötanud William Shakespeare'i "Hamletist" uue originaalse versiooni: tekst on kontsentreeritud, mõningad tegelased kokku liidetud ja etendus vältab umbes kaks tundi. Tegevus toimub otsekui tänapäeval ja "meie riigis", mis asendab Taanit, ja muudab loo eriti aktuaalseks.

Osades Jan Uuspõld, Andrus Vaarik, Dan Põldroos, Indrek Taalmaa, Epp Eespäev, Ott Sepp, Lauri Kink, Marja Unt jt.

Kunstnik Hardi Volmer, muusikaline kujundus Jaak Elling.

"Kits õnge ja viiuliga" on lugu Elmar Kitsest, väikest kasvu suurest eesti kunstnikust, Pallase kasvandikust, kes oli erakordne maalija, kala-, pilli- ja viinamees.

Näidend on Kitse päevikutel põhinev autoportree. Vaikne lugu ilusast inimesest, nagu professor Hans Trass teda Valgemetsast mäletab. Aeg-ajalt pidi Kits muidugi Tartus käima, mis talle ei meeldinud, ja isegi Tallinna sõitma, mis oli juba suisa vastumeelne. Linnas Elmar Kits enam nii vaikne ei olnud. Seal oli tema lemmiklauseks: "Volga kõrts on palju võitnud - Elmar Kits on sisse sõitnud!"

Mängivad Aleksander Eelmaa, Tõnu Oja, Rita Raave, Raimo Pass ja Markus Luik.