Lay võtab Enroni saladuse hauda kaasa

USA äriajaloo suurima skandaali põhjustanud Enron oli täielikult Kenneth Lay looming. Tema selle firma asutas ja lõpuks kohtu arvates ka põhja viis. Mais lõppenud kohtuistungil tunnistati Enroni endine nõukogu esimees ja tegevdirektor Kenneth Lay süüdi kõigis kuues süüdistuspunktis. Oktoobris pidi välja kuulutatama kohtuotsus. Juristide arvates oleks Layd oodanud 12-24aastane vanglakaristus, millest ta nüüd surma tõttu pääses. Pole teada, kas surm päästab Lay sugulased kahjutasunõuetest.

Enroni asi, kus on kohtu alla läinud üle kolmekümne inimese, on juba varem nõudnud ühe ohvri. 2002. aastal tegi enesetapu tegevdirektor Cliff Baxter.

Lay oli pärit vaesest perest, tema isa oli baptisti jutlustaja, mistõttu ka Kenneth oli usin kirikus käija ja hiljem arendas hoolega heategevust. Ta on õppinud majandust ja kaitsnud töö kõrvalt doktorikraadi Houstoni ülikoolis.

Enron kujunes tema elutööks. Kui president Reagani ajal alustati USA energiaturu liberaliseerimist, kasutas ta seda osavalt ära. Ta ühendas kaks teisejärgulist gaasijuhtmefirmat Houston Natural Gas ja Inter-North ühise nime alla Enron. Edasi muutis ta selle mitmekesiseks energiakontserniks ja USA suuruselt seitsmendaks firmaks, mille turuväärtus enne börsikrahhi oli 68 miljardit dollarit.

Enron oli USA 90. aastate uue majanduse üks imetletumaid firmasid.

Eduka äritegevuse kõrval olid tal väga head suhted poliitikutega, kelle valimiskampaaniaid ta heldelt toetas. Üks neist on praegune president George W. Bush, kes kutsus teda hellitavalt "Kenny Boyks". Kurt Eichenwaldi andmeil olevat Bush tahtnud temast pärast 2000. aasta valimisvõitu teha rahandusministrit.

Enron läks pankrotti 2001. aastal raamatupidamisandmete ilustamise avalikuks tuleku järel. See jättis tööta tuhandeid inimesi ja muutis olematuks nende pensionihoiused, mille väärtus küündis miljardi dollari ligi.

Lay, kes kuni viimase hetkeni oli veennud töötajaid hoidma oma raha firma aktsiates, oli neid ise enne pankrotti järk-järgult maha müünud, teenides vähemalt 70 miljonit dollarit. Kahel pankrotieelsel aastal oli tema aastatulu olnud üle 200 miljoni dollari.

Lay jätkas luksuslikku eluviisi ka pärast pankrotti. Näiteks korraldas ta oma teisele abikaasale Lindale uhke sünnipäevapeo, mis läks maksma 200 000 dollarit. Kui süüdistajad talle seda ette heitsid, vastas ta, et see on teenitud kõva tööga ja tal pole midagi häbeneda. Möödunud nädalal teatas USA justiitsministeerium, et soovib Kenneth Laylt ja temaga koos kohtu all olnud Jeffrey Skillingilt sisse nõuda kahjutasuna 183 miljonit dollarit.

Pärast Enroni pankrotti on nii president Bush kui ka Valge Maja Layst distantseerunud. Lay surma puhul ütles Bushi pressiesindaja Tony Snow, et Lay ei olnud presidendi sõber, vaid tuttav.

Enroni pankrot vallandas USAs suurpankrottide laine. Pankrotistusid telekommunikatsioonigigandid WorldCom ja Global Crossing ning tööstuskonglomeraat Tyco. Kõik see andis USA ettevõtluskliima mainele tugeva hoobi.