Esimese kloonlamba sünnist möödus 10 aastat

10. juuli 2006, 13:44

Kloonlamba Dolly sünnist möödus 10 aastat, kirjutab Lääne Elu.

Kuigi kloonlamba elu ei kujunenud kuigi pikaks, tähistab ta siiani uue ajastu algust geenitehnoloogias ja meditsiiniuuringutes.

Dolly sündi varjati pool aastat. Alles siis paiskas ajakiri Nature pommuudise avalikkuse ette, vallandades lootuste, kartuste ja geenitehnoloogia võimaluste üle tulise arutelu. Geenitehnoloogia arendusse hakati investeerima metsikuid summasid.Kloonide abil otsiti ravimeid vähi, Alzheimeri ja Parkinsoni tõve vastu.

Vahepealse 10 aasta jooksul on teadlased klooninud hobuseid, härgasid, lambaid, hiiri, rotte, jäneseid, kasse, koeri ja teisi imetajaid. Esimese pulli kloonisid jaapanlased 2000. aastal, esimesed küülikud kloonisid prantslased 2002. aastal. Brasiillased kloonisid 2003. aastal vasika, samal ajal said prantslased hakkama roti kloonimisega.

Esimene kommertskass sündis 2004. aasta detsembris Ameerika Ühendriikides. Kloon läks omanikule maksma 50 000 dollarit ehk 600 000 krooni.

Kokkuvõttes on tulemused olnud aga kesised. Kloonloomadel on sageli arenguhäireid, südamedefekte ja nende immuunsüsteem ei tööta korralikult. Ka on neil kalduvus ülekaalule. Lisaks sellele näivad kloonid olevat vastuvõtlikud haigustele.

Lammas Dolly kannatas liigesevalu käes ja suri 6aastaselt kopsupõletikku, mida esineb muidu vaid vanematel loomadel.

Inimese kloonimisest on küll teateid, kuid mitte tõendeid. Kloonitud laps sünnib tõenäoliselt vigasena või jääb tema elu väga lühikeseks. Mullu esitas ÜRO peaassamblee maailma valitsustele üleskutse keelustada igasugune inimkloonimine.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing