Keskmine palk on müüt ega kõlba palga aluseks

ÄP 12. juuli 2006, 00:00

Kes arvab, et Eesti keskmine brutokuupalk on statistikaameti ametlik number ehk 8073 krooni, arvaku uuesti. Kui arvestada keskmist palka sotsiaalmaksu laekumise järgi maksuametile, saame numbriks umbes viiendiku võrra väiksema summa ehk 6346 krooni.

Äripäev teeb ettepaneku loobuda igasugusest keskmise palga järgi palkade arvestamisest, sest keskmine palk on müüt.

Statistikaameti keskmise järgi pannakse töötasud paika paljudel kõrgetel riigitegelastel: presidendil, riigikogulastel, ministritel, kohtunikel, riigikontrolöril, õiguskantsleril. Et see seltskond on nautinud teistega võrreldamatut kindlustunnet, on nurinat tekitanud nagunii. Kohalike saadikute elu on hea: enamikus Euroopa riikides teenivad rahvasaadikud ligi 1,5-2,5 korda enam kui keskmise töötasu saajad. Soomes teenivad parlamentäärid kaks keskmist palka.

Kuid veelgi ebanormaalsem on see, et palgaarvestustega on kaasnenud ka statistiline "korrektuur" ülespoole. Suur erinevus kahe metoodikaga arvestatud palganumbris näitab, et keskmine palk pole ringi ümbermõõt või kolmnurga pindala, mis samade algandmete olemasolul kõigile sama vastuse annab, vaid tõlgendamise küsimus. Seepärast pole õige selle alusel palku arvestada.

Vaevalt on statistikaameti metoodika vastu midagi n korda keskmise palga teenijatel, kuid Äripäev peab enda andmeid esinduslikumateks. Maksuameti andmebaasis on kõik tuluteenijad, statistikaameti valimisse satuvad aga vaid juhuslikud väikeettevõtted. Maksuameti teada on inimese teenitud tegelik brutosumma, statistikaameti arvud hõlmavad lisatasusid ning andmed pärinevad küsitletute endi käest.

Ka Riigikogu liikmete palgaarvestus on vildakas. Nende palga sisse peaksid olema arvestatud ka lisatasud, nii nagu keskmise palga puhulgi. Ning seda peaks kalkuleerima eelmise aasta, mitte teatavasti suurimaid palganumbreid näitava neljanda kvartali alusel. Sellised olulised vaidluskohad teevadki süsteemi vigaseks.

Vastuargument Äripäevale: riigikogulaste, valitsuse liikmete, kohtunike ja teiste palganumber on seotud keskmise palgaga seepärast, et nad saaksid säilitada oma sõltumatuse. Iga-aastased palgavaidlused ohustaksid tähtsat tööd. Ei saa ju lihtsalt lasta Riigikogul endale suvaliselt palka juurde määrata. Muidu juhtub nii, et hakkasime ravima peavalu, aga tuleb välja, et giljotiiniga.

Pakume siis parema lahenduse, mida oleme varemgi ette pannud. Äripäev leiab, et mainitud asjapulkade palgad võiks siduda riigi iga-aastase majanduskasvuga. See ei tekitaks palgakemplusi ja poliitilisi pingeid. Kuigi ka majanduskasv on keerulise sisuga näitaja, on see siiski selgem arvuline kriteerium.

Rahvasaadikute ja teiste kõrgete ametnike töötasu sidumine majanduskasvunumbriga annab meile ka kindlustunde, et Eesti jätkab edukat parempoolset poliitikat. Keskmine palk võib tõusta ka kunstlikult, näiteks ametiühingute survel. Majanduskasv peegeldab riigi majanduse tervist terviklikumalt. Ning rahvajuhid saavad siis otseselt enda teenitud vilju maitsta.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:08
Otsi:

Ava täpsem otsing