Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Massöör Kaido Mätlik sihib Tallinna börsil kiireid võite
Kahel korral on Kaido Mätlik teeninud Baltika aktsiate paarikuuse hoidmisega 100protsendilise kasumi. Tehinguid teeb ta paarikümne tuhande krooni suuruste summadega. Portfelli suurus kõigub 100 000 ja 200 000 krooni vahel.
"Tulevikus tahaksin vaid investeerimisest ära elada," tunnistab investor. Paika on ta pannud ka ihaldusväärsed tootlused. "25 protsenti aastas oleks rahuldav, 100 väga hea. Täna ma veel endale rahuldavat hinnet panna ei saa," lisab Mätlik.
Suveks on börsihuviline kõik Eesti firmade aktsiad maha müünud, hoiab raha. "Eesti aktsiaturg köhib hetkel verd, aga küll ta kosub, börsid käivad ikka üles-alla," kommenteerib ta.
Välisbörsidelt Mätlik siiani üksikuid aktsiaid ostnud ei ole. Soov piiri taga kätt proovida on suur, ind takerdub aga osalt ka vähese arvutikasutusoskuse taha. "Lääne-Euroopa ja Ameerika jäävad mulle kaugeks, sinna ma ei vaata, ikka rohkem ida poole," nendib investor.
Vene turul on tal siiani hästi läinud. Mullu oktoobris paigutas ta raha Hansa Venemaa aktsiafondi. Tänavu aprillis võttis välja 40 protsenti kasumit. "Äripäeva hoiatuse peale võtsin kasumi Venemaalt välja. Üks mu miljonärist sõber kirus lehte ja hoidis edasi, ta kaotas hiljem kogu oma võidu," meenutab mees. Mätlik on Äripäeva lugeja olnud algusest peale, eriti meeldivad talle analüütik Romet Kreegi mõtted ja lugemissoovitused.
Sügise poole tahab ta uuesti investeerida Hansapanga aktsiafondide vahendusel. Silma on jäänud Hansa Kesk-Aasia aktsiafond. "Kasahstani ja Türkmenistani aktsiatesse tahaksin investeerida, lisaks ka Ukrainasse. Aga kuidas sealset kasvu kätte saada, tuleb veel uurida," mõtiskleb ta.
Elu esimese investeeringu tegi Mätlik kuue aasta eest, ostes Harju Elektri aktsiaid. Investeeris päranduseks saadud raha. Samas töötas ta ka ise 17 aastat Harju Elektris raadioaparatuuri lukksepp-mehhaanikuna. "Esimene tehing Harju Elektri aktsiatega läks kehvasti, terroristide lennukid põrutasid just siis USAs tornidesse, börs läks langusesse, mõtlesin, et sõda on alanud, ja müüsin aktsiad kahjumiga," lisab ta. Oma esimeste vitsade tõttu hoidis ta 3 aastat börsist eemale. "Aga tööga rikkaks ei saa ja siis hakkasin jälgima Äripäeva soovitusi. Eelmise aasta mais sain taas hoo sisse, nüüd olen aasta aktiivselt kaubelnud, paar-kolm tehingut teen kuus," lisab Mätlik. Ta spekuleeris ka mullu enne Swedbanki ülevõtmispakkumist Hansapanga aktsiatega. Kuu tootluseks nimetab ta sellel tehingul 15%. Ka Merko Ehituse aktsiaga teenis ta eelmisel aastal paari kuuga 20protsendilise kasumi. Eesti Ehituse aktsiate märkimisega tuli nädala jooksul 5% kasumit. "Merkol ja Eesti Ehitusel hoian ka tulevikus silma peal," lubab ta.
Viimase kolme kuu jooksul on investor taas kaotusi kogenud. "Tallinki börsile tulekul vedasin kogu suguvõsa ja lapsed aktsiaid märkima, müüsin languse pealt ja sealt on tulnud tõsine miinus," möönab ta.
Tallinkist rääkides meenub kaheksa aastat massöörina tegutsenud Mätlikule, et paari aasta eest käis tema juures massaažis ka Tallinki suuromanik Enn Pant, aga investeeringutest ja aktsiatest toona ei räägitud. "Kutse-eetika ei luba," tunnistab ta. Investeerimisteemadel arutleb ta siiski oma sõpradega.
"Paigalseisu ma ei salli, ei elus ega börsidel," kuulutab mees. Tema hobiks on suusatamine. Tänavu talvel osales ta kuuel suusamaratonil Eestis ja ühel Soomes. "Tuleviku eesmärk on ära käia ka Vasaloppeti maratonil," räägib 52aastane Mätlik. 90 kilomeetri pikkust Vasaloppetit peetakse maailma üheks raskemaks suusavõistluseks. Tartu maratoni, kus tuleb suuskadel läbida 63 kilomeetrit, on ta enda sõnul läbinud ligi kümme korda. Ühe eesmärgina mainib mees ka osalemist veteranide suusatamise maailmameistrivõistlustel.
Sportimisest ja sportlastest sõpradest rääkides tuleb ta äkki ideele, et peaks Ukraina sõpradelt nõu küsima, millistesse Ukraina firmadesse tasuks investeerida. "Pangandus, ehitus ja telekommunikatsioon peaksid ühes arenevas riigis olema valdkonnad, mis rahva rikkamaks saades kindlasti kasvama hakkavad," arutleb ta endamisi.
Vene keelt kõneleb ta vabalt ja lõpuks leiabki, et tuleb Ukrainasse kohapeale koos sõpradega asja uurima minna.