Keskmine palk viitab ikka palgatöötajale

Statistikaamet arvutab keskmist palka rahvusvaheliselt tunnustatud metoodika kohaselt. See, et Eestis on teatud teenistujate palk seotud keskmise palgaga, ei muuda keskmise palga arvutamise metoodikat kuidagi ebausaldusväärseks. Enamasti jääb kõlama arvamus, et statistikaameti avaldatav keskmine palk on liiga kõrge. Seda võrreldakse MTA-le tööandjate poolt laekunud tuludeklaratsioonide andmetega isikutele tehtud väljamaksete kohta. Nt tulu on laiem mõiste kui palk, sest sisaldab lisaks nt dividende.

Statistikaameti palgastatistika hõlmab ainult palgatöötajaid ning avaldatav keskmine palk näitab täistööajaga ametikoha keskmist palka. 2005. a oli palgatöötajaid 558 200. Võrdluseks: samal ajal oli tööturul hõivatud 607 400 15-74aastast inimest, nende seas vabakutselised, pereettevõttes või talus otsese tasuta töötavad pereliikmed.

Miks on oluline töötajate arvu taandamine täistööajale? Palk on seotud tööajaga. Osalise tööajaga töötajaid ei ole palgatöötajate seas sugugi vähe, 2005. a oli neid 10-12%. Osaline tööaeg võib olla ka üks tund nädalas. Tema palk ei ole aga võrreldav selle töötaja kuupalgaga, kes töötab 40 tundi nädalas. Et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata, on oluline arvutada brutokuupalgad taandatud täistööajaga töötajale. Nt kui palgatöötaja on ettevõttes tööle vormistatud poole kohaga ja tema brutokuupalk on 2000 kr, siis arvestatakse ta töötajate keskmisse arvuga 0,5 ning tema brutokuupalk täistööajaga töötamise korral oleks 4000 krooni.

Rahvusvahelise metoodika järgi ei uurita kõiki väikeettevõtteid. 0-49 töötajaga ettevõtetest tehakse juhuslik valim tegevusala järgi nii, et igal tegevusalal on minimaalselt hõlmatud 7-12% ettevõtetest. 2005. a küsisime palgaandmeid ligi 4800 väikeettevõttelt. Valimisse sattunud ettevõtete andmed laiendatakse kõigile väikeettevõtetele tegevusala järgi.

Autor: Vilma Mere