Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vastutustundetus või hoopis asjatundmatus?

    Kinnisvara ebaefektiivsest majandamisest on räägitud põhiliselt avalike huvidega seonduvalt - riigi, omavalitsuste, mittetulundusühingute ja sihtasutuste varadega on seotud suure osa ühiskonnaliikmete huvid. ÄP nendib 7. juuli juhtkirjas, et vara ebaefektiivne kasutamine tuleneb eelkõige ühiskondlikust vastutustundetusest. See võib nii olla, kuid usun, et peapõhjus pole kuritahtlikkus, vaid oskamatus. Laristamist esineb ju ka erasektoris.
    Meie üleminekuajale on iseloomulik, et haiglad, ülikoolid ja tootmisettevõtted on samal ajal ka kinnisvara haldajad, arendajad ja müüjad. Oleme harjunud mõtlema kinnisvarast kui investeeringust, millelt saab teenida tulu. Organisatsiooni seisukohast on hoopis olulisem kinnisvara roll tootmistegurina. Jätkem (kinnisvara)investeeringud investeeringufirmadele ja keskendugem põhitegevusele, see peaks olema efektiivsem. Euroopa riikides tehtud uuringutest ilmneb, et keskmiselt moodustab kinnisvara väärtus kolmandiku ettevõtte varast ja on tööjõukulude järel suuruselt teine kuluallikas. Eestis võib kinnisvara osakaal olla suuremgi, sest paljud ettevõtted omavad rohkem, kui neil tegelikult vaja läheb.
    Ent meil puudub adekvaatne ülevaade varadest ja nende väärtusest. Me ei tea, kui paljudel organisatsioonidel on olemas oma kinnisvararegister, kus on objektide kaupa võimalik analüüsida objektiga seotud tulu ja kulu, kus on kirjas objekti tootlikkus ja turuväärtus. Kas analüüsitakse, kui põhjendatud on kinnisvarale tehtud investeeringud, kas halduskulud ja rendid vastavad turu tasemele?
    Ma ei räägi kaubanduskeskustest, büroohoonetest, nende põhitegevus ongi kinnisvaraäri, vaid suurtest äriühingutest, omavalitsustest, riigiasutusest, kes kasutavad hulga väärtuslikku kinnisvara.
    Eeldan, et märkimisväärse välisosalusega suurettevõtteil on olemas oma kinnisvarastrateegia. Kohalikel organisatsioonidel võib strateegia olla lühiajaline ja juhuslik visioon või poliitiline otsus. Teravaimalt on silma jäänud varamüügid eelarve puudujääkide täitmiseks. Tallinn on parim halb näide. Ka uute objektide ehituse finantseerimiseks tehtud müügid tekitavad küsimuse, kas otsus on ikka piisavalt kaalutletud.
    Kinnisvarastrateegia all mõistetakse meil peamiselt otsust selle kohta, kui palju ja mida omada. Tegelikult peaks lähtuma hoopis ettevõtte vajadustest, sellest, millised on ettevõtte arengusuunad ja sellest tulenevad nõuded kinnisvarale? Kus peab see vara asuma, milline olema? Alles siis tuleks vaadata olemasolevat varade portfelli ja analüüsida, kuivõrd olemasolev kinnisvara rahuldab ettevõtte vajadusi. Tuleb teha põhjalik portfelliinventuur otsustamaks, millest loobuda, kus valdusi laiendada.
    Tüüpiline strateegiline otsus on, kas korraldada ise haldamist või osta see teenus sisse. Järjest enam hakatakse mõtlema sellest, et loobuda vara omamisest ja asuda rentnikuks. Üks või teine valik peab olema põhjalikult kaalutletud ja lähtuma ettevõtte vajadustest. Tuntuim kinnisvarastrateegia on kulude vähendamine, kuid see pole ainus. Kinnisvara abil saab ka kasvatada paindlikkust, tootlikkust, töötajate ja kliendi rahulolu, edendada turundust ja müüki.
    Autor: Veronika Ilsjan
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.