Äriringkonnad on Merkelis pettunud

Kaheksa kuud tagasi pandi Merkelile suuri lootusi ning kantsleri populaarsusnäitajad olid rekordilised. Nüüd, pärast kahe olulise reformikava avalikustamist, on reitingud järsult kukkunud. Tugev käärimine käib ka valitsuskoalitsioonis, kus on kooselule sunnitud kaks suurimat opositsiooniparteid. 70% Saksa majandusajakirja Capital jaoks küsitletud äri- ja arvamusliidrist ütles, et pole valitsuse majanduspoliitikaga rahul.

Merkeli tervishoiusüsteemi reformile heidetakse ette, et kompromissi otsides on sisu kaduma läinud. Peamine puudus ehk rahastamine palkadelt võetavatest maksudest jäi alles. Maksude lubatud vähendamise asemel kasvavad tervisekindlustuse maksed tulevast aastast poole protsendipunkti võrra. "Ei mingit reformi - kõigest järjekordne käesirutus kodanike taskusse," summeeris Saksa päevaleht Bild.

Kriitikat saab ka maksureform, mis kärbib oluliselt ettevõtte tulumaksu määra, kuid korvab maksutulude vähenemise maksubaasi laiendamisega. "Kui maksureform teostub praegusel kujul, on tulemus vastupidine meie ootustele, et maksukoorem kergeneks," tsiteeris ajaleht Financial Times Saksa suure ettevõtlusorganisatsiooni BDI juhti Jürgen Thumanni.

BDI hinnangul tähendab tulumaksu nominaalmäära alandamine praegu keskmiselt 39 protsendilt 29,2 protsendile reaalse maksumäära alanemist vaid 36 protsendilt 32-34 protsendile.

Kriitikaga on ühinenud Saksamaal tegutsevad USA firmad, nagu Philip Morris, Motorola ja Citigroup. Ameerika kaubanduskoda hoiatab oma avalduses firmade lahkumise eest, kirjutas Financial Times. Eelkõige taunivad USA firmad muudatust, mis ei võimalda edaspidi intressi, rendi- ja liisingumakseid enam maksustatavast tulust maha arvata. USA firmad nimetavad seda tüüpiliseks näiteks, miks investorid ei saa Saksamaal arvestada stabiilse keskkonnaga.

Valitsuse populaarsust õõnestab ka käibemaksu tõstmine 16 protsendilt 19 protsendile, et viia eelarve defitsiit eurotsoonis nõutud normi. Maksutõus koos nafta kõrge hinna ja nõudluse vähenemisega Saksa eksporditurgudel varjutab omakorda majanduskasvu väljavaateid. Analüütikute tulevikuootusi peegeldav Euroopa majandusuuringute keskuse (ZEW) indeks vajus juulis nelja aasta madalaimale tasemele. Keskuse direktori Wolfgang Franzi sõnul on see tugev signaal, et valitsuse reformipoliitika pole ootusi täitnud.