Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Isepäise peatoimetaja lahkumine
Eesti Päevalehe vastutav väljaandja ja peadirektor Aavo Kokk: "Peatoimetaja Priit Hõbemäe teenistus Päevalehes on läbi saanud. Nii nagu minul ja teistel juhatuse liikmetel, on ka Priidul kogu aeg olnud tähtajaline tööleping. Priidu leping on kohe lõppemas ja Päevalehe nõukogu (Hans H. Luik, Selle Luik, Jaan Manitski, Agu Kivimägi) otsustas, et uut lepingut Priiduga ei sõlmita. Samas tegi Hans Luik Priidule ettepaneku kandideerida Eesti Ekspressi peatoimetaja kohale."
Mitteametlik versioon tuli kokku usutlustest enam kui paarikümne inimesega.
Omanik Hans H. Luik pole juba tükk aega rahul ning avaldab korduvalt kitsas ringis pahameelt. Lühidalt: peatoimetaja ei süüvi lehe sisusse. Arvatakse, et nii kui Luigele vähegi meelepärasem kandidaat saabub, siis ta "teeb asja ära". Asi läheb kriitiliseks juba märtsis. Siis jääb Hõbemägi noateral püsima.
Tõenäoliselt ei taha Luik Priitu ka Eesti Ekspressi peatoimetajaks, kuid annab endale aru, et paremat pole. Tiina Kaalepi lahkumine Portugali tuleb ootamatult, kuid ühtlasi on see võimalus teha Hõbemäele viisakas žest! Luik lihtsalt teatab, et kui novembri lõpuga tööleping lõpeb, siis seda enam ei pikendata. Ilmselt poleks Luik ja Hõbemägi peatoimetaja väljavahetamist avalikkuse ette toonud, aga Kokk soovitas.
Oma lehtede peatoimetajate valimises on Luik alati isiklikult osalenud. Küllap vaatab Luik ringi selle mõttega, et tahab leida kedagi teist. Koka lahkumise järel Päevalehte nägi Luik neli kuud vaeva Ekspressi peatoimetaja leidmisega. Letis käisid mitmed tuntud nimed, kuid lõpuks jäi Kaalep, toimetuse seest.
Uusi kandidaate Eesti Päevalehe peatoimetaja kohale on hetkel kolm, üks majast, kaks väljast. Ja on teada, et Luik tahab naispeatoimetajat - aga kas Ekspressi või EPLi, pole selge.
Kui Luik otsusest teatab, ei kavatse Hõbemägi sügiseni ametisse jääda, räägivad siseallikad. Ta sõidab Saaremaale puhkama. Telefoni vastu ei võta, niisamuti kui elukaaslane Ingrid Sembach-Sakkias.
Ootamatut lahkumist tõendavad mitmed pooleli projektid. Muuhulgas tuleb Kokal lõpetada Priidu alustatud administratiivsed ümberkorraldused.
Mõne hinnangul on üllatav, et seni Priitu hoidnud Kokk nii kergekäeliselt tema kaitsmisest loobus. Veel kahe aasta eest novembris kirjutas Kokk siselehes, et nad on Priiduga üks tiim, "seljad vastamisi". Kui ühel lepingut pikendatakse, siis ka teisel.
"Priit on süstemaatiline, trenditeadlik ja isemõtlev, väga hea töölemeelitaja ja suure egoga," kiidab SL Õhtulehe peatoimetaja Väino Koorberg. Süstemaatilisus väljendub selles, et ta mõtleb plaani üksikasjalikult läbi, enne kui tegutsema asub.
Samas on tellijate arv, mille 30 000ni jõudmist toimetus mõne aasta eest tähistas, viimasel ajal aina kahanenud.
Praegu juhib Päevalehte neljast inimesest nn vahevalitsus: Urmet Kook, Jaanus Piirsalu, Lea Larin ja Merike Pinn.
Kesknädal kirjutab: "Vahevalitsusest on paremad väljavaated peatoimetajaks tõusta erksa reporterihingega Jaanus Piirsalul. Päris maha ei saa kanda siiski ka hallivõitu, kuid EÜSi kuuluva Urmet Koogi šansse."
Palun e-kirjas "neljapealist lohet" Priitu positiivses võtmes iseloomustada. Põhjendan, et mulle on teada töötajate üpriski tigedad ütlemised, aga pikaajalisest koostööst peaks ju olema ka palju positiivset meenutada. Lea Larin lükkab kirja edasi Aavo Kokale, kes jääb lehes avaldatud seletuskirja juurde.
Aastate jooksul on Hõbemägi oma üleoleva suhtumisega kogunud hulgaliselt vaenlasi. Paari aasta eest lahkus enamik toimetuse raudvarast. Teenekas äramineja sai kuulda, et tal pole ammu sära silmades, nii et oli õige aeg uks väljastpoolt kinni panna. Legendaarne on EPLi lahkumiskingitus: Alessi juusturiiv.
Üle kuue aasta mitmetes väljaannetes Hõbemäega töötanud, viimati Eesti Päevalehe online-toimetust juhtinud ja praegune If Eesti Kindlustuse kommunikatsioonijuht Sten A. Hankewitz mäletab, et peatoimetaja uskus temasse alati. Kui küsimustele oli keeruline tagasisidet saada, võttis Hankewitz peatoimetajal lihtsalt nööbist kinni.
Töötajate hinnangul paistis välja sõbrustamine inimestega, kellest kasu võis tulla. "Hõbekas oli Juht," kommenteeritakse. "Temaga võis isegi suhelda, kuid enda omadest erinevaid mõtteid võttis ta endale vastutöötamisena. Käsud tulid diktaadi korras. Eeskätt oskan meenutada tema maniakaaldepressiivsust. Kuidas ta suutis kuude kaupa e-kirjadele lihtsalt mitte vastata. Ja siis tuli tohutu annus juhtimislikkust, iga päev uued e-kirjad."
Koorberg nendib, et tüüpilisele ajakirjanikule, kes planeerib üht lugu korraga, võib selline lähenemine olla harjumatu. Tegelikult viivad - üllatus-üllatus - sammud, mille mõtet võib üksikuna olla raske tabada, poole aasta või aasta pärast sihile. Ajakirjanduses pole vaid karmi käega midagi teha. Suurte egodega kollektiivis on vaja paindlikkust ning isiklikku karismat.
Karismat Hõbemäel jätkub, meenutagem või tema osalemist "Teletaibu" saates.
Eesti Ekspressis ollakse Hõbemäe suhtes ootusärevad ja tema tulek peatoimetajaks oleks positiivne sõnum. Need, kes teda eelmisest korrast mäletavad, mäletavad hea sõnaga. Hõbemägi tuli sinna pärast Madis Jürgenit. Palk tõusis, toimetajana oli ta tasemel, nõudlik. Hõbemägi tegi Ekspressi rubriigi Kranaat, esimese moodsa telekava ja kultuurilisa Areeni.
Peatoimetajate abimees ja Hõbemäe kolleeg Õhtulehe päevilt Tiit Hennoste nimetab hingelisust ja oskust vaadata maailma laiemalt kui läbi kitsa ajalehe pilu. "Viimasel kohtumisel paari aasta eest oli ta kuidagi tujutu ja kaugenemas asjast, mida tegi. Ka Ekspressis kadus tal omal ajal hoog ära. Ekspressi inimesed ütlesid, et istub ainult ninapidi internetis, mis oli tollal uus ja moodne asi. Minu meelest on ta rohkem käivitaja tüüpi."
Hennoste hinnangul võiks Hõbemägi Ekspressi sobida, sest suurem osa sealsest seltskonnast on temaaegne, 1990. aastate keskpaigast pärinev.
"Vanasti, kui me koos kahemehebändi tegime (tema kitarril, mina süntesaatoril), siis naljatasime ikka, et kui kinga saame, läheme Soome laeva peale rasket raha teenima," lisab Koorberg. "Nüüd on laevadel odavamad Bulgaaria muusikud ees. Loodetavasti ei jõua Bulgaaria tööjõud niipea Eesti lehetoimetustesse."
Autor: Airi Ilisson