Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Reiljan surub metsnikele pensioni juurde

Seda arvavad nii mitme erakonna poliitikud kui ka teemaga viimastel aastatel kohtus protsessinud kunagine Sonda metsnik Aleksander Sinimäe.

Eelnõu näeb ette, et määruse maksimaalne võimalik kulu, milleks on 144 miljonit krooni, kaetakse riigieelarvest. Eelnõu kohaselt saaksid metsnikud tagasiulatuvalt 1996.-2001. aasta eest 1000 krooni pensionilisa kuus. Seega saaks iga pensionär 60 000 krooni.

Võrdluseks: seni on pensionilisa maksnud Keskerakond Tallinna vanainimestele 500-700 krooni aastas.

Reformierakondlase ja Riigikogu liikme Meelis Atoneni sõnul tuleks iga hinna eest vältida eripensionide ja lisatasude maksmist. "Meil on olemas teise ja kolmanda samba süsteem ning igasuguste eritasude maksmine ainult soodustab nende lumepallina veerema hakkamist," rääkis ta.

Atonen tõi näiteks 2003. aastal kaotatud Riigikogu liikmete eripensionid ning õpetajad, kes võiksid sama hästi metsnike kombel eripensioni saada. "Sellisel juhul tuleb pigem teistpidi käituda ja kõigil pension väiksemaks võtta," hindas ta.

Sinimäe hinnangul on tegemist valimispropagandaga. "Metsnikud andsid riigiametnikena ametivande, aga nüüd järsku käib hämamine, et vaja on mingisugust eelnõu," rääkis ta. "Reiljan on eelnõu teinud enda õigustamiseks, et mitte oma viga tunnistada. Põhiseaduse alusel oleks pidanud selle raha ammu välja maksma."

2001. aastal, kui kuulutati metsamehed eripensioni alla käivaks, oli keskkonnaminister Heiki Kranich. 1996. aastal, mil metsamajandid kui riiklikele ametiasutustele allunud asutused nimekirjast välja jäid, valitses ministeeriumi Villu Reiljan.

Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikasekretär Margus Tsahkna ütles, et Reiljan üritab üksiklahendustega toetada võimalikke valijaid. "See tegu ei ole riigimehelik, eriti valitsuse liikme poolt," lisas ta. "Vaja on uut avaliku teenistuse seadust. Reiljani soov tagantjärele laiendada avalike teenistujate ringi ning täiendavalt koormata maksumaksjaid on tüüpiline näide selle valitsuse poliitikast, kus probleeme hakatakse lahendama valest otsast."

Tsahkna viitas justiitsminister Rein Lang lubadusele, et valitsus toob uue avaliku teenistuse kontseptsiooni Riigikogu ette. "Ebaõiglaste eripensionide küsimus, mida Reiljan määruse muudatusega veelgi paisutada tahab, on vaid üks killuke kogu probleemide rägastikust, mille lahendamist Eesti avalikud teenistujad juba ammu ootavad," sõnas Tsahkna.

Eelnõu kooskõlastamise tähtaeg on sel neljapäeval.

Tõenäoliselt jätab justiitsministeerium eelnõu kooskõlastamata Tallinna halduskohtu 11. juulil langetatud otsuse tõttu. Kohus ei rahuldanud Tudus ja Sondas metsnikuna töötanud Voldemar Jürjenbergi taotlust saada tagasiulatuvalt 1996-2001 saamata jäänud pensionilisa.

Keskkonnaministeeriumi ettepanek 1000kroonise tagasiulatuva pensionilisa maksmiseks aastatel 1996-2001 tuleneb avaliku teenistuse seadusest (ATS). Mullu maksti pensionäridele juba välja 2001.-2002. aasta eest 14 000 krooni. Kokku kulus riigil selleks 2,4 miljonit krooni.

2001. aastal nimetati riiklikku metsavalve süsteemi kuulunud isikud ATSi nimekirja, kuid teistega võrdset pensioni hakkasid nad saama aasta hiljem, leidis keskkonnaministeeriumi riigikohtus seljatanud Aleksander Sinimäe.

Keskkonnaminister Villu Reiljan on juba 1995. aastast pöördunud mitmel korral valitsuse poole palvega arvata avaliku teenistuse staaži hulka teenistuse aeg mitmetes riikliku metsavalve süsteemi asutustes.

Aasta-aastalt on suurenenud nende inimeste hulk, kes on olukorra lahendamiseks abi otsinud nii ametkondadelt kui ka kohtutest. Metsavalve ja teiste samasse süsteemi kuulunud asutuste töötajad ei saa õiglaseks pidada seda, et ühte ja sama tööd teinud inimesed hakkasid vaid ametinimetuse tõttu saama erinevat pensioni.

Autor: Airi Ilisson