Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Meediaseire olgu läbimõeldud
Kuna meedia varjatud mõju seisneb kajastuse iseloomus, sisaldab oskuslik meediaseire põhjalikku kajastuste analüüsi ja nõuandeid mõjusama kajastuse saavutamiseks.
Kajastuse olulisust ja headust saab mõõta erinevate tegurite abil.
Näiteks ettevõtte paigutus artiklis, nime esmane mainimine, mainimine pealkirjas või pildiallkirjas on tegurid, mis otsustavad tõenäosuse, et ettevõtte, selle toodete või teenuste mainimist märgati.
Kajastuse silmapaistvus ja tonaalsus määravad mainimise mõju uudise lugejale, vaatajale või kuulajale. Kajastuse tonaalsus (positiivne, negatiivne, neutraalne) mõjutab ettevõtte mainet ja usaldust selles suunas, millele viitab kajastuse toon.
Olulist rolli mängib seegi, millises allikas mainimine esines. Mainimine Postimehes, mille tiraaž küündib üle 66 000, ei ole võrreldav mainimisega lehes, mille tiraaž ulatub 1500 kanti.
Samas, pidades silmas eelpool mainitud tegureid, võib positiivne ja ulatuslik mainimine väiksetiraažilises lehes omada rohkem tähtsust kui möödaminnes mainimine Eesti suurimas päevalehes. 1500 märkajat on igal juhul parem kui 66 000 ignoreerijat.
Meedia on vaieldamatult üks peamistest teabeallikatest. Seda nii tänaste, eilsete kui ka homsete klientide, koostööpartnerite ja investorite jaoks. Kirjasõna võetakse tihemini tõena. Suuliselt edastatu tekitab rohkem kahtlusi.
Meediakeele mõistmine ja selle oskuslik kasutamine annab ettevõttele või organisatsioonile kindla konkurentsieelise.
Meedia mehhanismid ei toimi müstilisel viisil. Kui meediat õigesti kasutada, töötab see kindlalt nagu kellavärk.
Autor: Annika Lepp