Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Igal teisel päeval suleb uksed järjekordne väikepood
"Lihtsalt ei jõua City- ja Säästumarketitega võistelda, väikepoed ei saa kaupa nii odavalt kätte kui suuremad ketid," rääkis kunagine Kuusalu valla Kaberla küla kaupmees Aivar Pärnasalu, kes pani aasta tagasi poe kinni.
Viimasel ajal oli pood pidevas miinuses, nentis Pärnasalu, samas kui 2003. aasta oli kogutulemusena veel kasumlik.
"Külaelanikud nutavad siiani, sest see oli küla ainuke pood ning lähimad poed jäävad 8-10 kilomeetri raadiusesse," rääkis endine kaupmees, kes hakkas faasaneid ja põldpüüsid kasvatama.
Praegu aitab elanikke Pärnasalu naabrimees, kes viib neid bussiga aeg-ajalt Kuusalu Säästumarketisse.
Rimi hüpermarketi avamise tõttu Ülemiste keskuses (kaks aastat tagasi) sulges oma uksed mitu väikepoodi 20 kilomeetri raadiuses. Täpset arvu ei tea, ehk viis poodi, kommenteeris Rimi Eesti tegevjuht Ruth Laatre.
"Kindlasti see trend jätkub, küll ehk mõnevõrra aeglasemas tempos kui eelneva 2-3 aasta jooksul," kirjutas Laatre, põhjendades väikepoodide hääbumist autoomanike arvu ja inimeste sissetulekute kasvuga.
"Eestlased on saanud hea koolihariduse, oskavad arvutada ja loogiliselt mõelda. Inglased lasevad senini külma ja kuuma vett eri kraanist, mobiiltelefonist ja internetipangandusest pole paljudel aimugi. Inglased on konservatiivid, eestlased reformistid, ja sellest sõltubki, kas riik seisab paigal nagu Tower või tormab edasi nagu Skype," vastas Laatre küsimusele, miks Eesti on läinud supermarketite teed, samas kui Inglismaal ja Hollandis on rohkem väikepoode.
Tallinna Kaubamaja arendusdirektor Urmas Pastarus rääkis, et Euroopas on praegu suund hoopis väikepoodide loomisele ning ta usub, et sama juhtub ka siin.
"Hüpermarket ei saa kunagi nii palju emotsioone anda kui tädi Alma nurgapood, personaalse lähenemise eest on eurooplased järjest rohkem valmis maksma," lisas Pastarus.
Pastarus põhjendas viimase aja suurt kasumlikkust rahunemisega, sest suured ketid on hakanud keskenduma poodide juhtimisele uute keskuste avamise asemel.
Viimase nelja aasta jooksul on jaekaubandusega tegelevate ettevõtete arv statistikaameti andmetel vähenenud ligi 800 võrra, jäädes 3700 piirimaile.