Werol näitas, et rahakratid pole kuhugi kadunud

Kui praegune Riigikogu ametisse asus, kinkis Äripäev kõigile Riigikogu liikmetele raamatu "Rahakratid", milles oli ülevaade Eestis tehtud finantssigadustest. Lootsime, et uued seadusloojad loevad raamatu läbi ja suudavad maksumaksjate raha noolivate krattide näppude pihta enda eelkäijatest valusamini lüüa.

Riigile kuulunud rapsiõlitootja Werol oli aga hea näide sellest, et kratid said mõnusalt tegutseda ka praeguse Riigikogu ning viimase kahe valitsuse ajal. Seetõttu on Äripäeval hea meel, et Werol lõpuks erastatud sai. Loodetavasti tõestab Weroli uus omanik Rein Kilk, et riigil tasub äritegemisest hoiduda.

Rahvaliit on aastaid üritanud avalikkust veenda, et väide "riik on halb peremees" ei pea paika. Näiteks on Rahvaliit tõmmanud maha ideed viia riigile kuuluvate suurte infrastruktuuriettevõtete vähemusaktsiad börsile, et nii vähendada poliitikute mõju riigifirmades.

Samas näitasid Rahvaliidu tipp-poliitikud Riigi Viljasalves ja Werolis toimuvat kureerides, et riik on halb peremees. Riigi vara üle valitsevad poliitikud ja ametnikud ei lähtu tavaliselt mitte maksumaksjate (loe: riigi) huvidest. Lähtutakse erakondlikest või sõpruskondlikest huvidest.

Werolist loodeti palju. Kui riigile kuulunud Hüvitusfond otsustas 1997. aastal rapsiõlitootmise rajamist finantseerida, siis kinnitasid tollased Hüvitusfondi juhid, et fondi eesmärk on erastamisest saadud raha võimalikult kindel paigutamine.

Veel 1999. aastal kinnitas tollane Hüvitusfondi nõukogu esimees ja Reformierakonna juhtpoliitik ning tänane kaitseminister Jürgen Ligi, et Werol oli Hüvitusfondi jaoks hea investeering. Mõne aja möödudes hakati aga Hüvitusfondi viimase riskantsete tehingute tõttu kutsuma hävitusfondiks.

Werol oli Hüvitusfondi poolt külvatud viimane seeme, millest kasvas maksumaksjate raha õgiv mitme peaga koletis. Selle koletise päid ei olnud võimalik maha raiuda, sest Werol ei pidanud tootma omanikele tavalist kapitali, vaid pidi tootma osadele erakondadele poliitilist kapitali.

Rapsiõli tootmise käivitamine meelitas Kesk-Eesti põllumehed rapsi kasvatama. Hüvitusfondi likvideerimise järel sai Weroli omanikuks põllumajandusministeerium. Omanik oli huvitatud, et Werol maksaks kohalikele põllumeestele tooraine eest kõrget hinda, vastasel korral vähenenuks kiiresti Jõgevamaal armastatud poliitiku ning Rahvaliidu juhi Villu Reiljani populaarsus. See on üks põhjus, miks põllumajandusministeerium üritas iga hinnaga Werolil hinge sees hoida.

Eilses Ekspressis kirjutas ettevõtja Hans H. Luik, et Werol on tüüpiline näide klannimajandusest. Ta viitab, et Werolil on head võimalused saada euroabi, mida jagab Rahvaliidu kureeritav Keskkonnainvesteeringute Keskus. Urmas Sõõrumaa ja Rein Kilgi löödud lahing võis olla tingitud sellest, et tööstust ei soovitud lasta nn perekonnast välja. Selles äris lubatakse tegutseda ainult Villu Reiljani headel tuttavatel.

Tulevik näitab, kas Rahvaliit ja teda toetavad ettevõtjad leppisid Weroli kaotamisega või otsustati küünte ja hammastega Werolist kinni hoidnud Rein Kilk perekonda võtta, et siis koos eurotoetuste toel Werolit edasi majandada.

Autor: ÄP