Metallkarkassil kasvuhoonet suudab paigaldada igaüks

Juhendi järgi valmis kasvuhoone kokkumonteerimine ei ole keeruline, kuid vajab vähemalt kahte kätepaari.

Suuremates ehituspoodides pakutakse majatüüpi 5-12 m2 alumiiniumist või kuumtsinkkarkassiga klaaskasvuhooneid. Sageli on ka müüjapoolne paigaldus hinna sees või on seda võimalik eraldi tellida.

Lisaks on saadaval metallkarkassil kilekasvuhooned.

"Klaaskasvuhoonet on mugavam kasutada - harjumuspärasem, stabiilsem ja ilusam, hobikasutaja jaoks on need ilmselt näitajad," arvab ASi Selteret juhataja Raivo Kangur. "Sisekliima mõttes sisaldab klaaskasvuhoone vähem niiskust, sest avasid on rohkem ja niiskus pääseb kergemini välja," kiidab ta. Õhuluukide arv aitab kaasa ka paremale tolmeldamisele.

Lillekasvataja Helle Ehise hinnangul pakub korralik klaashoone lahendust aastakümneteks. "Kui arvestada, et kile peab iga 3-5 aasta tagant välja vahetama, siis tuleb klaas ka odavam," õpetab lillekasvataja.

Klaaskasvuhoone miinuseks on kilega võrreldes kõrgem hind ja püstitamisele minev ajakulu.

"Klaaskasvuhoone puhul on heaks karkassimaterjaliks alumiiniumprofiil, aga see kipub hinna kõrgeks ajama," räägib Kangur. Selle asemel soovitab ta tsingitud teraskarkassi.

Kasvuhoone kattematerjalina pakub Ehis klaasile alternatiiviks kerget ja vastupidavat polükarbonaat-plaati.

Kasutada võib ka lainelist PVC-katet, mis näeb välja nagu läbipaistev eterniit.

Kilet on mugav paigaldada kumerale pinnale, mistõttu kilekasvuhooned ongi põhiliselt ümarate vormidega. Ümar kasvuhoone laseb ka valgust paremini läbi.

"Tavaliselt kasutatakse kilehoone raamina tsingitud raudtoru, mis suuremate kasvuhoonelaiuste puhul on ovaalne - see lisab profiilile tugevust," selgitab Kangur. Tehases valmistatud kinnitused taluvad suuri koormusi, lund ja tuuletakistust, on samas suhteliselt peenikesed ja ei varja kuigi palju valgust.

Kattematerjalina kasutatakse enamasti spetsiaalset EVA kasvuhoonekilet, mis peab vastu 5-6 aastat.

Ehise kinnitusel on kilekasvuhoone eelisteks madalam hind ja püstitamise lihtsus. Samuti ei vaja see vundamenti, mis on klaashoone ehitamisel kõige aeganõudvam osa.

Kilekasvuhoone puuduseks on suurem õhuniiskus, kuid seda saab Kanguri sõnul ventilatsiooniluukidega hõlpsalt parandada.

Ehis soovitab enne kasvuhoone soetamist hästi järele mõtelda, mis taimi kasvuhoones kasvatama hakatakse.

"Taimelatvade ja katuseharja vahele peaks jääma pisut alla meetrine õhuruum, et kuum õhk üleval latvu ära ei kõrvetaks," õpetab Ehis. "Parem oleks vähemalt 2 meetri kõrgune kasvuhoone, et seal saaks ise vabalt ringi liikuda. Tomatite kasvatamisel peaks arvestama vähemalt 1,5 m kõrguse hoonega."

Klaaskasvuhoone ümber võiks jätta vähemalt meetri vaba ruumi, et hiljem oleks kergem klaase vahetada.

Talvel soovitab Raivo Kangur lumi kilelt harjaga õrnalt maha lükata või kile eluea pikendamiseks see talveks hoopis eemaldada.

Autor: Silvia Kübar