Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Äripäev esitleb: Eesti peaminister, Villu Reiljan
Eesti kõige mõjukam erakond on Rahvaliit ja kõige mõjukam poliitik on selle esimees Villu Reiljan. Sellepärast otsustasime ka otse välja öelda, kes on Eesti tegelik peaminister.
Sellise varjatud suure võimu annavad Rahvaliidule eurotoetused, mille jagamine on peamiselt selle partei esindajate käes.
Möödas on need ajad, kus põllumajandusministri tool oli selline, kus oli kasutada vähe raha ja lahendada palju jama. Eurotoetusi jagub muidugi kõikjale, teedeehitusest tervishoiuni, neid jagavad kõik ministeeriumid. Aga kõige suuremad summad lähevad ikka põllumajandusele ja keskkonnale. Neid valdkondi kureerivad teatavasti põllumajandusminister Ester Tuiksoo ja keskkonnaminister Villu Reiljan.
Nende valdkondadega on ka see "hea" asi, et siin on jagajatel suur mänguruum: saajaid palju, aga kontroll nõrk. Teistes suurt raha neelavates valdkondades - nagu teedeehitus või riigipiiri tugevdamine - on lihtsam ülevaadet saada, kuhu ja miks raha läks.
Tänane Äripäev kirjutab 22 miljardist kroonist euroabist, mis läheb järgmise seitsme aasta jooksul põllumeestele. 22 miljardit on enam kui kolmandik meie tänavusest riigieelarvest. Kui põllumehed saavad eurotoetusi aastas 3 miljardit, siis pensionidele on tänavuse aasta eelarves ette nähtud 2 miljardit krooni.
Äripäev on olnud ammu seda meelt, et eurotoetused teevad kokkuvõttes palju kahju. Poliitikute võim eurotoetuste jagamisel on üks tähtsamaid argumente abiraha vastu. Üks erakond saab kasutada riigile antavaid toetusi oma poliitilistes huvides, sõprade premeerimiseks ja vastaste survestamiseks.
Muidugi ei ütleks ükski minister teile välja, et nad vaatavad eurotoetusi kui oma erakonna ühiskassat. Õnneks on parteistruktuuride alumistes osades lapsesuid. Jaanuaris saatis Rahvaliidu Hiiumaa maakonnaorganisatsiooni esimees Rahvaliidu juhtfiguuridele mureliku kirja, mis puudutas segadust niitude pindalatoetuste maksmisel.
Kiri lõpeb sõnadega: "Pöördumist ajendas kirjutama eelpoolnimetatud piirkondade talunike jätkuv mure ja Rahvaliidu maine langus piirkonnas. Rahvaliit ei tohiks lubada selliseid suuri trumpe oma poliitiliste vastaste kätte." Tõlgime: ärge küsige meilt seda pindalatoetust tagasi, sest see ei ole Rahvaliidule hea, praegu lähevad need summad ju teie toetajate taskusse.
Ja teinudki minister siis nii, et reegleid tublide talunike kergenduseks lõdvendati! Parteipoliitiliselt oligi see küllap mõistlik otsus. Kui sul on kümned miljardid euroraha, siis pole ju mingit raskust ühes väikses riigis oma otsuseid läbi suruda. Lähemas tulevikus tasub see ennast ära näiteks presidendi valimisel valimiskogus. Praegu käib kohalikele sõbervalijameestele toetuv kampaania "Rüütel presidendiks", homme midagi muud.
Rääkimata sellest, et Rahvaliidu juhid saavad kureerida seda, kes põllumajanduses elab ja kes sureb. Nagu teravmeelitses Eesti Ekspressi omanik Hans H. Luik oma viimase lehe klannimajanduse kolumnis: "Jah, ära ütle, /.../ et Eestis saaks põllumajandusäri suurelt teha keegi, keda minister Villu Reiljan ei tereta."
Autor: ÄP