Enam paremaks ei saa minna

Vaadates, millise hooga pumbatakse Eestis tarbimisse raha juurde, on raske uskuda, et majanduskasv suudaks praegust taset hoida. Eesti majandus kasvas esimeses kvartalis 11,7 protsenti. Tarbimine, mis annab majanduse kogutoodangust üle poole, näitas üle 14protsendist kasvutempot.

Hoogsat tarbimist on toetanud üha suuremad laenusummad, tööga seotud inimeste kiire lisandumine ja väga korralik keskmise palga tõus.

Eesti majanduskasvu üks peamisi mootoreid on olnud laenubuum. Peamiselt kinnisvarasse liikuv laenuraha tuleb enamalt jaolt varem või hiljem tagasi jaemüüjatele ning polsterdab tarbimist.

Laenuraha kaasamine tõstab inimeste "sissetulekuid" hüppeliselt ja kiiresti, kuid vähendab tulevikus teha saadavaid kulutusi.

Kui võtta aluseks rahandusministeeriumi sotsiaalmaksu laekumise näitajad, siis poolaastaga on eestlased brutopalkadena teeninud ligi 31 miljardit krooni (netopalgana umbes 26 miljardit krooni). Samas on eraisikute laenukoormus sama ajaga kasvanud Eesti Panga statistika põhjal 13,5 miljardi krooni võrra ehk sisuliselt on tarbijad pankadest pool palgale juurde saanud.

Siia võib lisada juurde ka osa ettevõtete kasvanud laenukoormast (14,5 miljardit krooni), mis tõenäoliselt ei lähe ka kõik vaid investeerimiseks.

Samuti on aidanud tarbimist tõsta palkade kiire kasv, kuna suuremad palkatšekid vahetakse enamasti ikka suuremate-kallimate-kvaliteetsemate asjade ehk tarbimise vastu.

Keskmine palk on Eestis aastaga kasvanud ligi 16 protsenti ja sotsiaalmaksu alusel on ettevõtete palgafond tõusnud sama ajaga 22%. Nii suure tõusu taga on tööjõu lisandumine. Kui aasta eest oli Eestis tööga hõivatud 595 000 inimest, siis nüüd koguni 40 000 enam.

Kuna laenumahtude tõus, palkade kasv ja töötajate arvu lisandumine on olnud ülimalt kiire, on raske loota, et Eesti majandus suudab praeguse ülikiire tempoga veel jätkata.