Janukovitš lubab väiksemaid makse

Läinud reedel kinnitas Ukraina 450kohaline parlament 271 poolthäälega riigi peaministriks Viktor Janukovitši. Sellega sai Ukraina pärast märtsivalimisi esmakordselt uue valitsuse, kellel on parlamendis enamuse toetus ja kes suudab pärast poolteiseaastast poliitilist seisakut taas majandusele vajalikke seadusi vastu võtta.

Rahandusministri ja peaministri asetäitja koht läheb Janukovitši kauaaegsele liitlasele Mõkola Azarovile ning majandusministriks saab diplomaat Volodõmõr Makuhha. Azarov kuulus Janukovitši valitsusse aastail 2002-2004, kui riigi majanduskasv küündis 12 protsendini. Pärast seda oranži revolutsiooniga alanud poliitilise ebastabiilsuse tagajärjel on majanduskasv langenud 4-5 protsendile.

Valitseva Regioonide Partei koduleheküljel on Mõkola Azarov lubanud algatada maksureformi, mille tulemusena peaks tõenäoliselt 2008. a algusest ettevõtte tulumaks alanema 25 protsendilt 20-le ning käibemaks 20 protsendilt 18-le.

Rahandusministri sõnul peaks see reform kestma kolm-neli aastat. "Pärast seda võivad majandus ja firmad arvestada maksude stabiilsusega," ütles ta.

Kuid majanduskasvu tõusu üle kümne protsendi loodab rahandusminister saavutada juba lähima 18 kuuga. Kuna umbes 60 protsenti riigi SKPst moodustab eksport, siis on uus valitsus valmis kaaluma ekspordi toetamise huvides riigi valuuta grivna devalveerimist ja teeb keskpangale sellekohase ettepaneku. Praegu on grivna ja USA dollar seotud kursiga 5 : 1. Seevastu eelmise valitsuse kavandatud imporditariifide alandamist tahab uus valitsus revideerida ehk osa neist taastada.

Et hoida riiki senisel läänekursil, mis näeb ette ühinemise ELi, NATO ja WTOga, nõudis president Janukovitšilt enne valitsusjuhiks saamist, et ta kirjutaks alla neid eesmärke taotlevale rahvusliku ühtsuse leppele. Juštšenko peamine liitlane oranžis revolutsioonis Julia Tõmošenko nimetas lepet farsiks. "Selliseid deklaratsioone on vastu võetud aastaid ja ükski neist pole realiseerunud, seepärast nimetagem asju õige nimega," ütles Juštšenko, kes teatas oma erakonna opositsiooni siirdumisest.

Janukovitš ütles pärast valitsusjuhiks kinnitamist: "Oma esimesed visiidid teen ma Brüsselisse, Moskvasse ja Ameerika Ühendriikidesse. Kuid ma tahan rõhutada, et meie prioriteediks on suhted Venemaaga."

Ukraina-Vene suhted on pärast Viktor Janukovitši lüüasaamist presidendivalimistel, kus Venemaa president Vladimir Putin teda avalikult toetas, ja eriti pärast aasta alguse gaasitüli märgatavalt jahenenud.

Janukovitši Regioonide Partei, mis esindab Ida-Ukraina suurtööstuse huve, on avalikult kuulutanud, et Ukraina ärihuviks on tihe koostöö Venemaa ja teiste SRÜ riikidega. Venemaa pole aga saladust teinud, et ta soovib näha Ukrainat oma strateegilise liitlasena ja talle on täiesti vastuvõtmatu Ukraina astumine NATOsse.

Esimeseks Ukraina-Vene suhete proovikiviks saab uue gaasileppe sõlmimine, mida on ajutiselt pikendatud kolmanda kvartali lõpuni.

Vene Gazprom tõstis aasta alguses tuhande kuupmeetri gaasi hinna 50 dollarilt 95-le ja soovib tõstmist jätkata.

Ukraina rasketööstusettevõtted vajavad konkurentsivõime hoidmiseks odavat gaasi. Teisalt ei saa Venemaa liiga suurt hinnatõusu nõuda, kui ta peab Janukovitšiga häid suhteid hoidma, küll võib ta selle eest nõuda muid järeleandmisi, näiteks NATO küsimuses.

Regioonide Partei ühe liidri liidri Tarass Hornovõli sõnul peaks uus valitsus loobuma Gazpromi vahendusfirma RosUkrEnergo teenustest ja sõlmima gaasi- ja naftaleppe otse Turkmenistaniga, kust Ukraina saab poole vajaminevast gaasist. Selleks peab aga Venemaa, kes pole sellest huvitatud, andma oma nõusoleku, sest Turkmenistani gaas liigub Ukrainasse mööda Gazpromi torujuhtmeid.