Tööjõupõuast päästab Eesti ei keegi muu kui venelane

Eesti vajab tööjõudu: tööturuameti eilse teate järgi on registreeritud töötus kahanenud pea olematuks ehk 1,6%-le. Kust võtta uusi inimesi? Nagu ütleb Hansabank Marketsi juulikuine majandusprognoos: lisatööjõu leidmiseks on vaja teha olulisi kulutusi koolitusele või püüda kaasata tööturule inimesi, kes hetkel tööturul ei ole.

Äripäeva arvates on need inimesed mitte-eestlased. Just nemad leevendavad Eesti majanduse tööjõupuuduse kriisi.

Iseenesest on Eesti sattunud suurepärasesse olukorda: probleemist on saanud ressurss. Taasiseseisvudes tundsime venelaste ees paanilist hirmu ja mõtlesime, et parem, kui nad läheksid tagasi, kust tulid. Nüüd peame olema õnnelikud, et meil nad on, sest muidu poleks meid supermarketis või pangas kedagi teenindamas.

Keeleoskuse probleem venekeelse elanikkonna seas on küll jäänud: kaebuste arv keeleinspektsioonile on kasvanud sedamööda, kuidas on kerkinud ka vene keele kõnelejate arv teeninduses. Töötajate põua tingimustes satuvad leti taha ka need, kes riigikeelt ei valda. Kuid pikemas perspektiivis on olulisem see, et inimestel on motivatsioon. Selle aasta märtsis tegi Saar Poll uuringu, kus küsis mitte-eestlastelt, mida nad kavatsevad ette võtta, et oma konkurentsivõimet tööjõuturul tõsta; oma konkurentsivõimet heaks ja halvaks hindavaid muulasi on enam-vähem võrdselt.

Kõige olulisemaks abivahendiks oma tööalase konkurentsivõime parandamisel pidasid vastajad just eesti keele oskuse parandamist (praegu oskab riikliku integratsiooniprogrammi hindamisaruande andmetel ligi 60% eestivenelastest eesti keelt alla keskmise).

Teisel kohal on ametialase täiendusõppe saamine, kolmandal kohal endapoolne suurem aktiivsus ja läbilöögivõime, neljandal kohal uue elukutse õppimine. Ühesõnaga: muukeelne elanikkond tahab läbi lüüa.

Ühel päeval võib eestlastele probleemiks osutuda pigem see, et venelased teevad neile ära. Nimelt oskavad mitte-eestlased kolme, nemad aga vaid kahte keelt ehk on tööjõuturul vähem konkurentsivõimelised. Sellele viitab tänases Äripäevas Sampo Panga personalidirektor Liina Oks - vene noored oskavad vene, eesti ja ka inglise keelt, eestikeelsed kandidaadid samaga vastata ei suuda. Praegu täidavad venelased siiski eelkõige madalamat palka pakkuvaid teenindussektori töökohti.

Tööjõuturu seisukohalt on olulised kaks asja: et täidetud saaksid ka madalapalgalised ametikohad ja et inimestel oleks samas võimalus oskuste arenedes ausas konkurentsis kõrgemale liikuda. Eestile on see igapidi kasulik, et rahvus ei tähenda enam klaaskatust, millest läbi murda ei saa. Tööjõuturul vajalik inimene on lojaalne kodanik ja hea maksumaksja.

Erinevused sissetulekutes veel on: statistikaameti andmetel on leibkonnaliikme keskmine netosissetulek kuus eestikeelses peres 3660 ja venekeelses peres 3060 krooni. Mis töösse puutub, siis oma praeguse tööga on rahul umbes 60% mitte-eestlastest.

Kuid kui rahulolematus paneb mitte-eestlasi pronkssõduri juures kogunemise asemel eesti keelt õppima ja edasi liikuma, siis võidavad sellest kõik. See ongi integratsioon.

Autor: ÄP