Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euroopalik töötasu juba käeulatuses
Majandusuudiseid kuulates ja vaadates imestan aeg-ajalt meie majandustegelaste mõtteviisi üle. Hirm kaotada äri on ainus asi, mis on võimeline veenma tüüpilist Eesti ärimeest töötajate töötasu suurendama.
Üks suurfirma kaebas just jälle raadios töötajate puuduse üle. Lihttööline kipub välismaale ja see olukord kestab juba hetkest, kui europiirid avanesid. Firmas makstava Eesti keskmise palgaga, ligi 8000 krooniga, ei suuda ettevõte välismaale konkurentsi pakkuda. Töökätest ilma jäetud majandusharu on allakäigu veerel. Asja teeb hullemaks see, et Eestis vähenes aastaga ka töötus märgatavalt.
Ma ei tea, kas see oli toimetaja kusagil BNSi kabinetis või hoopis raadios, kes uudise vürtsikaks tegi, lisades sinna konkurentsivõimet kaotava suurfirma ühe finantsnäitaja - kasumi. Firma viimase aasta puhaskasum oli 125 miljonit krooni. Ei ole mitte väga palju Eesti suurfirma jaoks, kuid mingi raha ikka. Ja just piisav, et saaks oma töötajate palku peaaegu kahekordistada: aastas maksti töötasuna 150 miljonit krooni.
Ometi ei ole ettevõttel vaja isegi nii palju juurde maksta, et oma konkurentsivõime probleemist lahti saada. Uuringutest selgub, et märkimisväärne osa eestimaalasi peab normaalseks rahaks juba 10 000 krooni kuus ja 12 000 kroonist piisaks paljudele, et kodumaale jääda. Olgu öeldud, et "eestimaalased" ei ole siin kogemata, sest kuni paarsada tuhat inimest just nimelt "kõige lihtsama töötegijate" hulgast Tallinnast ja idapoolsetest maakondadest välismaale niikuinii tööle minna ei saa.
Oleme harjunud mõttega, et meie ettevõtted on nii vaesed, et ei jõua normaalset palka maksta. See ei pruugi paika pidada. Näiteks Eesti suurfirmad (vähemalt 250 töötajat) teenisid juba 2004. aastal kokku 6 miljardit krooni kasumit. Kuivõrd suurfirmades töötab sama aasta seisuga statistikaameti andmetel kokku 95 000 inimest, siis sellest kasumist oleks olnud võimalik tõsta nende palka ligi 5000 krooni võrra kuus. Muidugi on see amatöörlik, maksimalistlik ja küüniline arvestus, mis ei võta arvesse paljusid tõsiasju. Kuid see ei ole siiski küünilisem kui uudis rasketes kasumites ja töötajate äravoolu käes vaevlevatest ettevõtetest.
Nii et olgu kasumid kui tahes kõrged, paika peab vanasõna, et ahne koer ei saa ilmaski täis. Ootan kannatamatult 2005. aasta andmeid ettevõtete näitajate kohta. Ei saa välistada, et maailmas fenomenaalse majanduskasvuga silma paistvas Eestis on ettevõtted tänapäeval teoreetiliselt võimelised maksma mitte ainult normaalset palka (nii 10 000-12 000 krooni kuus), vaid käeulatuses on juba ka euroopalik, paari tuhande eurone töötasu.
Autor: Raul Nugis