Kõva kahjumit tootnud Nordic Foods panustab uutele toodetele ja turgudele

Krista Taim 15. august 2006, 00:00

Mulluse aastaaruande andmeil oli Põlvas tegutseva Nordic Foodsi käive eelmisel aastal 26 ja kahjum 10,4 miljonit krooni. Ettevõtte juhatuse esimehe Kuldar Leisi sõnul on firma loomine praegu vaevanõudev tegevus ja Eesti turg suhteliselt väike, et siin kiiresti head tulemust saavutada. See on ka põhjus, miks oli esimese täistegevusaasta kahjum nii suur.

Leisi sõnul liiguvad aga nüüd asjad paremuse suunas. Käib töö Läti ja Ukraina turule minekuks, kuhu on juba saadetud Maakera kaubamärgi all tehtavaid tooteid. "Esimesed sammud on astutud. Kui Läti turgu Eestiga võrrelda, siis seal pole klassikalist klaaspurgisupi turgu - lihaga suppe pole seal peaaegu müüdud. Salvest on seal küll tublit tööd teinud ning turgu kasvatanud, aga meilt lähevad sinna plastikus tooted," rääkis Leis.

Positiivseks märgiks peab Leis juunis turule tulnud smuutide ehk viljalihaga jookide edu. "Ainult suppide ja plastikkarbis toitude jaoks on Eesti turg liiga väike. Praegu keskendume uutele toodetele, smuutidele, mis on tõusev trend, nagu omal ajal olid vitamiinijoogid ja vesi," sõnas Leis.

Positiivset mõju on avaldanud ka aasta algul toimunud Nordic Foodsi ühinemine Tallinna Külmhoonega. Ühinemise põhjusena nimetab ettevõtte juhatus aastaaruandes vajadust viia ettevõtte omakapital vastavusse nõuetega, kuna 2005. aasta lõpul oli omakapital juba 7 miljoni krooniga miinuses.

Ühine juhtkond ning müügimeeskond annavad Leisi sõnul piisava sünergia ja ka kokkuhoiu. Paraku on müügimeeskond seni veel keskendunud suuresti jäätise müügile, mis tänu palavale suvele on olnud suurepärane.

Nordic Foods alustas tegevust 2004. aasta oktoobris. Tuntuim kaubamärk on Maakera, lisaks turustatakse toodangut Supperi ja Supilinna kaubamärgi all.

Hoidiste ja purgisuppide valmistaja Salvest plaanib Läti, Leedu ja Ukraina turu kõrval siseneda ka Venemaale ning Soome.

"Nii eelmine kui ka see aasta on läinud normaalselt. Need numbrid, mis planeerisime, on täidetud," sõnas Salvesti tegevjuht Veljo Ipits. Eelmise aastaga võrreldes on ettevõtte käive kasvanud 17%. Enamik tulust on tulnud Eesti turult ning ekspordist Lätti.

"Sel aastal oleme esimest korda viinud tooteid Ukrainasse, teeme alltöövõttu Saksamaale, müüme natuke toodangut ka Iirimaale ja oleme otsapidi Leedus," selgitas Ipits.

Eelkõige on tema sõnul tähelepanu all Läti, kus on kanda kinnitatud kõigis kauplusekettides ning käimas on tarbija kasvatamine reklaamikampaaniate ning degusteerimiste abil. Leedus on Salvesti toodang ühes ketis, kuid käimas on läbirääkimised veel kahega.

"Lähiaastatel pühendume eelkõige Läti ja Leedu turule. Aga oleme lahendanud ka kõik probleemid, mis seotud võimaliku Venemaale müügiga. Nii tehase- kui ka tootmissertifikaadid on käes ja esimesed edasimüüjad olemas. "Kui suureks või heaks see turg kujuneb, on raske prognoosida. Vene suurtesse kettidesse minek nõuab palju raha ja lõpuni on uurimata ka venelaste tarbimisharjumus," sõnas Ipits.

Soome tahab Salvest minna tuleval aastal ja Ipitsa sõnul võiks see olla hea turg, sest soomlastele pole Salvesti märk tundmatu.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing