Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pelletikatel - tootlik nagu õlikatel
"Pelletikatlad on kütteaine poolest tahkeküttekatlad, kuid on mehhaniseeritud ja automatiseeritud põlemisega," seletab Vesiterm ASi müügijuht Lembit Albert.
Teploimport ASi juhataja Elvar Alasi kinnitusel on pelletid peaaegu ainus eestimaine kütus, mille kasutamine kütmiseks on soovitud tasemel automatiseeritav.
Lisaks saab tema sõnul pelletipõleti paigaldada pea kõikidele tahkeküttekateldele (v.a puugaasikatlad ja nn allapõlemisega katlad).
Lembit Alberti sõnul töötab kaasaegsete pelletikatelde (20-50 kW) põleti juba nagu õli- või gaasipõleti. Vastavalt etteantud temperatuurirežiimile hoiab see katlatemperatuuri.
Põleti on tema seletusel elektritoitega, juhitav kaksiktermostaadi poolt, mis hoiab kindlat temperatuuri katlas ja teatud temperatuuri languse puhul käivitab põleti.
Juhul kui katel ei peatu mingil põhjusel, siis teatud temperatuuri saavutamisel rakendub ülekuumenemiskaitse ja seiskab põleti.
Samas halupuukatlaga võrreldes on pelletikatla suitsugaas Alberti sõnul jahedam, seega kivikorstnas on hülss nõutav.
Erinevalt teistest tahkeküttekateldest ei pea pelletikateldel käima kütust peale viskamas. Nende automatiseeritus on võrreldav õlikatelde ja gaasikateldega.
"Lisades halupuukateldele põlemisõhuventilaatori, oleme tavalistel kateldel saanud kasuteguriks 84-86%. Seega pelletikatla kasutegur peaks jääma 89-94% vahemikku," võrdleb Albert forsseeritud halukatelt ja pelletikatelt.
Eelisena ei nõua pelletikatel tema sõnul akumulatsioonipaaki, sest hoiab ise pidevalt katlavee temperatuuri vajalikul tasemel. Automaatika tõstab või langetab veetemperatuuri.
Alasi nimetab veel eelisteks madalamaid küttekulusid: ca 10% soodsam kui maagaasi kasutamisel, ca 50% soodsam kui õliküttel. "Samuti kasutab ökoloogiliselt puhast eestimaist kütust," lisab ta.
Seevastu puudusteks peab Alasi vajadust katelt üks kord nädalas umbes 30 minutit hooldada (katlast tuha väljavõtt, katla puhastamine), samuti graanulimahuti täitmist.
"Puhastamata katel kaotab kasuteguris ja pikemat aega hooldamata katel võib pelletipõletile mõjuda fataalselt," hoiatab Alasi.
Pellet ise on Lembit Alberti teada üldiselt kvaliteetne, kuid seal ei tohi olla peenosakesi rohkem kui 2%.
Juhul kui tarbijal on suurem pelletihoidla ja saabub pelletipuhuriga pelletiauto, siis sõltub autojuhi kultuurist, kas ta tahab koormast kiiresti lahti saada ja tühjendab auto suure hooga. Tulemusena lõhutakse pellet ära. Siis on peenosade osakaal juba üle 2% ja katla kasutegur langeb.
Samas kui väiketarbijal ei ole ruumi, siis võib katlaga samas ruumis olla tema seletusel 500-liitrine mahuti, kuhu osta pakendis pelleteid (20-24 kg kotid), mis võimaldab ise tagada pelletite kvaliteetsena säilimise.
Edasi tuleb lihtsalt jälgida, et oleks piisavalt pelleteid mahutis.
Pelletihoidla peab olema välisõhust eraldatud, väga palju loevad ilmastikutingimused. "Kui pellet satub vette või vesi pelleti peale, siis pellet pundub üles ja see pole enam kütus," hoiatab Albert.
Pelletikatel eristub teistest tahkekütusekateldest oma automatiseerituse poolest. Siin antakse kütus söötjateoga kütusepunkrist koldesse, kus toimubki põleti abil põlemine.
Pelletikatelde eelisteks on kergesti automatiseeritavus, kõrge kasutegur (ca 90%), vähene tuha eraldumine põlemisel.
Puudusena vajab pelletikatel kütusepunkrit, mis võtab enda alla majapidamises lisaruumi. Samas on pelletikatel õli-, gaasi- ja elektrikatelde kõrval oma tootlikkuselt ja mugavuselt nendega täiesti võrdväärne.
Aastane kütusevajadus 150 m" elamu kütmiseks ja sooja tarbevee valmistamiseks pelletikatlaga on umbes 6 tonni.
Soovitav on, et puidugraanulite ladustamisel jääks nende niiskuse sisaldus alla kaheksa protsendi.
Pelletikatla omanik Leino Schnur on oma isikliku katlaga rahul. Uue katla valikul samas kohas, kus gaasitrassid on kaugel, oleks ka järgmine ikka pelletikatel.
Tema 20 kW katel kütab ka talve kõige külmemate ilmadega edukalt 150 m2 eramu ära. Küttesüsteemi liidetud 150-liitrine sooja tarbevee mahuti teenindab rahuldavalt ka mullivanni.
Eelistena toob Schnur pelleti puhul välja ka gaasiga sarnase hinnastabiilsuse ja kahekordse odavuse võrreldes õli ning elektriga. Oma kogemusest peab ta eeliseks ka olukorda, kus kütuse lõppemisel saab mahuti põhjalt uue laadungi ootamisel koguda kokku kolme-nelja päeva varu.
Puudustena toob ta välja vajaduse puhastada kollet ja suitsukäike kaks korda kuus.
Aastaseks küttekuluks hindab ta 16 000 krooni.