Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Savisaar teeb Ansipist ka järgmise peaministri
Kui esmapilgul sarnaneb Savisaare-Reiljani leping õudusjutuga, siis tegelikult on tegemist ulmevaldkonda kuuluva kirjutisega. Eesti ei saa järgmisel kevadel sellist parlamenti ja valitsust, mis hakkaks seda lepingut täitma.
Pigem tasub Keskerakonna-Rahvaliidu koostööleppe valguses õnnitleda peaminister Andrus Ansipit. Edgar Savisaar ja Villu Reiljan teevad temast esimese peaministri, kes jääb võimule ka pärast Riigikogu valimisi.
Olen päri eile meedias ilmunud Eiki Nestori ja Meelis Atoneni kommentaaridega, mille kohaselt piirab Reiljani ja Savisaare allkirjadega leping mõlema osapoole võimalusi uue valitsuskoalitsiooni moodustamisel.
Koostöölepingust oleks Keskerakonnale ja Rahvaliidule kasu, kui neil õnnestuks kahepeale kokku saavutada Riigikogus enamus. Võrreldes eelmiste Riigikogu valimistega, peaksid need kaks erakonda saama järgmisel kevadel parlamendis vähemalt 10 kohta rohkem kui neli aastat tagasi (toona sai Keskerakond 28 ja Rahvaliit 13 kohta). Sellise valimisedu saavutamine on raske katsumus, aga tõenäoliselt sellele Savisaar panustabki.
Arvamusuuringud näitavad, et Keskerakonna ja Rahvaliidu toetajaskond püsib stabiilne. Ei usu, et Arnold Rüütli presidendiks upitamine ning tihe koostöö järgmise aasta riigieelarve koostamisel võimaldaks Keskerakonnal ja Rahvaliidul kasvatada hüppeliselt enda toetajate hulka. Rüütel ei ole enam nii populaarne kui viis aastat tagasi. Augusti alguses Postimehes avaldatud Emori uuringust selgub, et Rüütli ja Toomas Hendrik Ilvese vahel valides eelistaks enamik presidendina Ilvest, kelle toetus oli suurem isegi maainimeste hulgas.
Kui kõrvutada vastanute erakondlikke ja presidendieelistusi, siis on pilt küll teine. Rüütli toetajad on peamiselt Keskerakonna ja Rahvaliidu valijad. See teadmine võiski sundida Edgar Savisaart minema Villu Reiljaniga koostööle. Keskerakond loodab Rüütli taha tulles enda populaarsust kasvatada. Lisaks sai Reiljanilt küsida mitu olulist vastuteenet, näiteks lubaduse toetada Keskerakonna peaministrikandidaati ja keskerakondlikku Tallinna linnavõimu.
Stenbocki maja peremehe staatusest on Savisaar juba aastaid unistanud. Mulle tundub aga, et Savisaar tegi liiga vara panuse ainult ühele kaardile. Ta põletas Rahvaliiduga lepingut sõlmides ära kõik teised sillad, mis võinuksid tal aidata jõuda peaministri kabinetti.
Kui Rahvaliit ja Keskerakond ei saa kevadel valitavas Riigikogus enamust, siis jäävad nad opositsiooni. Eestis pole ühtegi Riigikogu künnist ületavat erakonda, kes oleks rõõmuga valmis minema Savisaare-Reiljani valitsusse väiksemaks vennaks.
Uues Riigikogus saavad kõige mõnusama positsiooni Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid. Need kaks jõudu muutuvad kaalukeelteks. Varem on selles rollis olnud Rahvaliit, aga lubadus minna valitsuskõnelustele ainult koos Keskerakonnaga seob Reiljani käed.
Ka Keskerakond on oma mängumaad koostööleppega oluliselt piiranud sellega, et kaotas ära võimaluse teha pärast valimisi ühine koalitsioon Reformierakonnaga. Tõenäoliselt on Reformierakonna toetus suurem kui Rahvaliidul ja hea valimisõnne korral võiksid need kaks parteid olla ainsad, kes ei vaja valitsuse moodustamisel kolmandat partnerit.
Vaata, kust poolt tahad, kevadel on kõige paremad võimalused peaministriks tõusta taas Andrus Ansipil. Reformierakonnal on valida, kas nad aitavad võimule kunagise kolmikliidu ehk samad jõud, kes olid viimases Mart Laari valitsuses, või teevad "kõige hullema" ära hoidmiseks koostööd Savisaare-Reiljaniga. Tõenäoliselt eelistavad nad selliseid partnereid, kes loovutavad oravatele peaministri koha.
Kui Eestis oleks kihlveobörs ning saaks teha panuseid järgmise peaministri nimele, siis pärast esmaspäeval sõlmitud koostöölepet panustaksin Ansipile. Minu teine eelistus oleks Mart Laar, kellest võib taas saada Savisaare vastase rinde eestvedaja ning sotsidele, Isamaaliidule/Res Publicale ja Reformierakonnale sobilik kompromisslahendus.
Savisaarele ma aga ei panustaks. Ta on olnud küll edukas võimule pürgimisel, aga võimule saades hakkab tegema vigu ja leiab end kiiresti taas opositsioonist. Keskerakonna ja Rahvaliidu koostöölepe on järjekordne Savisaare eksimus, mis ta võimupiruka juurest mõneks ajaks eemale viib. Seda eeldusel, et osapooled on valmis koostöölepet ka pärast kevadisi valimisi täitma ning leppe garandiks olevast Arnold Rüütlist saab taas president.