Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Analüüsitahe on kinnistanud Marika Merilai huvi kaubanduse vastu

    Mainisite, et käisite samas majas kunagises kaubandusministeeriumis aru andmas - miks?
    Töötasin kaubandusministeeriumi süsteemis ning tegelesin sellel ajal kaubavahendusega, teatud määral ka väliskaubandusega. Käisime selle kohta ette kandmas - näiteks mis tehinguid olime teinud, millistest fondidest, milliseid kaupu teistesse riikidesse müünud ning milliseid kaupu tõime selle asemel Eestisse.
    Tuli pahandusi ka ette?
    Ei mäleta täpselt. Võib-olla tabel ei olnud teine kord õigetpidi koostatud. Üldiselt olid meil väga tublid juhid, kes meid suunasid ja aitasid. Ma ise töötasin peaspetsialistina.
    Olete töötanud peamiselt kaubanduses. Miks olete just kaubandusele truuks jäänud?
    Jah. Kõrgkooliski sai kaubandust õpitud. Meie kursuselt olen üks kolmest-neljast, kes on selle ala peale jäänud. Ei oskagi täpselt öelda, miks kaubanduse valisin - kõhklesin eriala valikul kaua. Mulle meeldis analüüsida, meeldis erinevate asjade vahel seoseid otsida. Siis leidsin, et just kaubandusökonoomika on just see õige.
    Uurimise ja analüüsiga on seotud ka minu esimene töökoht Eesti Konjunktuuriinstituudis, kuhu läksin pärast aspirantuuri.
    Mille eest kaupmeeste liit seisab, võitleb?
    Meie valdkond on lai - meie liikmed on peamiselt jae- ja hulgikaubanduse ettevõtted. Peamine eesmärk on kaitsta või esindada nende huvisid. ettevõtjate huve nii hästi kui võimalik. Need huvid - õigem oleks öelda "teemad" - algavad tarbijakaitse ja ettevõtluskeskkonna küsimustest ning lõpevad juba toiduhügieeni, konkreetsete kaupade märgistuse, jäätmemajanduse, pakendi või kange alkoholi maksumärgi küsimustega. Lisaks tegeleme ka kaubanduskeskkonda mõjutavate õigusaktidega, mida kaupmehed oma igapäevatöös peavad järgima.
    Kelle eest kaupmeeste liit end kaitseb - ostjate, riigi eest?
    Ei, klientide eest ei pea me end kaitsma. Vastupidi, me tahame, et ostjatel oleks paremad tingimused ja et kaupmehed saaksid tegeleda oma põhitegevusega ehk klientide teenindamisega.
    Me kaitseme kaupmeest ennast selles mõttes, et talle ei tuleks ootamatuid ja ettevõtlust takistavaid nõudeid või et tal oleks piisavalt aega nende nõuete juurutamiseks. See on meie selgitustöö valitsusele ja riigiasutustele, samuti näiteks vaidlusküsimused tarbijakaitseameti juurde loodud kaebuste lahendamise komisjonis.
    Kaupmeeste huvide kaitsmine tähendab oma seisukohtade selgitamist ja kompromisside otsimist koostöös vastavate ametkondadega.
    Eelnevas töökohas Arla Eestis olite tööl üsna lühikest aega, miks küll?
    Pean tunnistama, et mind on erinevatesse töökohtadesse kutsutud. Mul endal ei ole tulnud tööd otsida. On olnud õnnelikke juhuseid, kui olen saanud valida, kas võtta vastu see või teine pakkumine. Kui Kaupmeeste Liidu juhatus pärast eelmise tegevjuhi lahkumist mulle pakkumise tegi, kahtlesin kaua. Kuid siis jälle mõtlesin, milline valdkond mulle huvi pakub, ning lõpuks otsustasin liidu kasuks.
    Mainisite kahel korral, et kahtlesite oma otsuste tegemisel. Kas Te olete kahtleja tüüpi?
    Kahtlemine ei olegi see õige sõna. Pigem ma analüüsin neid plusse ja miinuseid, kas ma sobin teatud asju tegema, kas see on mulle huvitav. Ma ei kahtle oma sobivuses - kui on olemas hea tahe, järjepidevus, hea suhtlemisoskus ning kindlasti õppimisvõime, siis asjad liiguvad enda jaoks parimas suunas.
    Mõtlesin Kaupmeeste Liitu tulles tõsiselt, sest ma ei teadnud liidust eriti palju ning arvasin, et mul hakkab seal igav - tulin ju ettevõtlusest. Aga ma ei kahetse. Igav kindlasti ei ole. Vastupidi, mida aasta edasi, seda huvitavamaks läheb ning tööpäevadki lähevad pikemaks. Nii meie tuntus kui ka liikmeskond on tegevuse kümne aasta jooksul kasvanud.
    Tööpäevad lähevad pikemaks - enam ei jaksa või on tööd juurde tulnud?
    Ikka tööd ja teemasid tuleb juurde. Näiteks ei tegele me ainult kaubandust puudutava õigusloomega, vaid nüüdseks ka kutseharidusega. Lisaks omistame ka kutset - võtame vastu kutseeksameid. Näiteks teevad kutseeksameid müüjad.
    Samuti korraldame erinevaid seminare, osaleme kaubanduse aastakonverentsi töös, tegeleme kaupmeeste heade tavade koostamisega - valmis on saanud toidukaupluse hea hügieenitava ning turvalisuse juhend. Nüüd alustame hea kaubandustava kirjutamisega. Praegune hea kaubandustava on küll olemas aastast 1998, kuid see tuleb nüüd ümber vaadata.
    Nii et teemasid jätkub.
    Mis Teid tööalaselt kõige rohkem väsitab?
    Rasked läbirääkimised, kui läbirääkimiste laua taga on inimesi, kel puudub kuulamisoskus. Seda selles mõttes, et erimeelsuste korral mõni läbirääkimiste osapool ei püüagi teistega arvestada, aru saada või kompromissile jõuda. See väsitab kõige rohkem.
    Kui aga läbirääkimistel on näiteks raske teema, kuid kõik osapooled on huvitatud asja lahendamisest ja panustavad sellesse, teeb see ainult rõõmu ning viib edasi.
    Viitasite, et Kaupmeeste Liit on kasvanud. Kas liikmeks on tuldud Teie isiku pärast või liidu enda pärast?
    Ma arvan, et nii ja naa. Kindlasti astutakse liitu sellepärast, et ettevõtjad tunnevad huvi kaubandust puudutavate küsimuste vastu. Üksi on ettevõtjal raske oma probleeme edastada ja lahendada, ühine tegevus annab paremaid tulemusi. Teisalt on Kaupmeeste Liit ka nii-öelda klubiline kooslus - hea on konkurentidega kokku saada ja nõu pidada. Lisaks käime igal aastal ühistel välisreisidel. Kolmandaks on liikmete kasvu mõjutanud ka head tavad. Näiteks välismaistele kaubandusfirmadele on asukohamaal tavaks kuuluda mõnda erialaliitu, et olla esindatud antud valdkonna arendamisel.
    Samas võib öelda ka, et liikmeskond on kasvanud tänu minu eelnevatele töökohtadele ja kaubandusvaldkonna pikaajalisele kogemusele. Tean kaubandusest paljusid inimesi ning olen neid liitu kutsunud. Ja on tuldud ka.
    Olete müüja ja teenindaja tüüpi?
    Müüja rollis olen ma olnud küll, mitte jaekaubanduses, kuid olen olnud hulgimüügifirmades tipptöötaja ning olen otseselt ju vastutanud müügi eest.
    Mis paneks Teid tundma, et ei taha tööle minna?
    Selline tunne on mul olnud aastaid tagasi ühes töökohas. Praegu olen aga küll õnnelik inimene, et on olemas selliseid pikaajalisi projekte, mis ei lasegi mõelda, et nüüd homme ei tahakski tööle tulla. Ei tahaks alustatut pooleli jätta.
    Oleme koos Kaupmeeste Liiduga korraldanud Kaubanduse Aastakonverentsi umbes 7 aastat, pea sama kaua tunnen Marikat. Ta on väga sümpaatne naine, kes on kogu selle aja jooksul olnud alati optimistlik ja rõõmsameelne. Talle on töös ja inimsuhetes väga oluline saavutada win-win-olukord, mis teeb paljude ülesannete täitmise kindlasti raskemaks kui lihtsalt oma kasu taga ajades. Ometi tuleb ta alati toime ning kui ta mõnel harval korral sinuga põhimõtteliselt eriarvamusel on, peitub pealtnäha leebe ja lepliku koore all ka tõeline emalõvi. Ja üldiselt on tal õigus.
    Marika teened Eesti kaubanduse ELi nõuetega kooskõlla viimisel on väga suured. On ju tema see ainus inimene, kes võimukoridorides Eesti kaupmeeste huvisid kaitseb. Kaubandusvaldkond omakorda on aga Eesti üks suurimaid majandusharusid ja tööandjaid. Seega on tegemist omamoodi kaubanduse halli kardinaliga, kes erinevalt Richelieu'st ei heida vastaseid Bastille'sse, vaid proovib alati kõigile osapooltele sobiva lahenduseni jõuda.
    Ma arvan, et Marika teened kaubanduses on alahinnatud. Ma soovin talle jõudu ja jaksu, aga loodan, et tema koostööpartnerid kaubanduses teevad talle tulevikus elu kergemaks, olles tema kõrval ka headel aegadel ning toetades teda rohkem murede lahendamisel.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.