Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Heiko teeb koolivaheaegadel tööd
18aastane Heiko on sel suvel ametis liuguste ja garderoobide tegemisega. Tööle kutsutakse teda vastavalt vajadusele. Tehtud töö eest saab ta piisavalt raha, et seda oma äranägemise järgi kulutada.
Suvel on peamised kulud meelelahutusele, nii välikontserdid kui ka sõpradega väljas söömine. "Eks see suvine aeg ongi pigem puhkamiseks," ütleb Heiko, kes omateenitud rahast käib ka väiksematel reisidel. Äsja naasis ta mõnepäevaselt puhkuselt Hiiumaale, suve esimeses pooles sai võimsaid kiirendusautosid vaatamas käidud Soomes Alastaros.
Sügisel keskkooli viimasesse klassi minev Heiko ei käi kooli ajal tööl, sest siis on põhirõhk õppimisel ja muul koolivälisel tegevusel. Ka lühemateks koolivaheaegadeks on Heiko natuke tööd otsinud.
Riideid ei osta ta tihti, kuid oluline on riiete kvaliteet. Kooliajal ostab ta riideid vanematelt küsitud raha eest, kui vaheajal teenitud raha on otsas.
Heiko kannab kaasas nii sularaha kui ka pangakaarti. Enamik raha siiski on kaardi peal, sest sularaha kipub rahakotist hämmastava kiirusega kaduma. "Kui panen raha kaardile, siis jätkub seda kauemaks," ütleb noormees.
Kooliajal kulub raha märksa vähem kui suvel. Siis ei teeni ta ka ise raha. Kooliajal kulub mõnisada krooni koolis söömise peale. Umbes 100kroonise telefoniarve maksab ema. "Ma ei ole suur telefoniga lobiseja," selgitab noormees.