Kiirmenetlus võimaldab ettevõtte luua paari tunniga

Airi Ilisson 18. august 2006, 00:00

Uue seaduse kohaselt saab ettevõtte luua kahel viisil: kas senisel kombel notaris või kiirmenetlusega, kus osaühingu notariaalselt tõestatud asutamislepingut ja põhikirja asendab tüüppõhikiri.

"Meil pole mõtet loorberitele puhkama jääda, riigi konkurentsivõime suurendamiseks on niisugused muudatused hädavajalikud," märkis justiitsminister Rein Lang.

Üheks ettevõtluskeskkonda reguleerivate seaduste ajakohastamise põhjuseks tõi Lang vajaduse Euroopa Liidu riikide seas ettevõtlussõbralikkusega konkurentsis püsida. "Portugalil on plaan võimaldada ettevõte asutada kahe tunniga," näitlikustas Lang.

Äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu on esimene pääsuke ministeeriumi koostatud "Ettevõtja õiguse" tegevuskavas. 50 seadusest koosneva tegevuskava on ellu soovinud viia viimased kolm justiitsministrit.

Ettevõtjad pole jõudnud Eesti Kaubandus-Tööstuskojale lihtsustuse kohta tagasisidet anda. Poliitikadirektor Reet Teder ei näinud põhjust muudatusele vastu olla. "Iseküsimus, kes sellist turbomenetlust tegelikult vajavad ja kui laialt seada kasutama hakatakse," lisas ta.

Teder tõi välja, et kiire menetlus on võimalik ainult seaduses täpselt ettenähtud tingimustel ja piiratud juhtudel.

Justiitsministeeriumi vabakutsete ja õigusregistrite talituse juhataja Viljar Peep ütles, et kiirmenetlust saab esialgu kasutada osaühingu, füüsilisest isikust ettevõtja (FIE), täis- ja usaldusühingu esmakannete ning FIEde ja äriühingute muutmiskannete puhul ning ei saa kasutada keerulisemate ühingute, nagu aktsiaseltside, loomisel.

Kokku on Eestis 60 000 äriühingut, millest järgmise aasta algul saavad kiirmenetlust kasutada pooled. Aastas tehakse äriregistris keskmiselt 10 000 notariaalset muudatust.

Paremaks muutub ka info saamine ettevõtjate kohta äriregistrist, kuna firma tegevusalad taandatakse põhikirjast raamatupidamisaruandesse. Samuti loob riik õigusliku aluse isikule välisriigis määratud ärikeelu rakendamiseks Eestis.

Algselt oli justiitsministril seadusemuudatus plaanis, et välismaalased saaksid lihtsamini Eestis ettevõtteid asutada, kuid praegu alles uuritakse, kuidas Eesti digitaalallkirja välismaailmaga ühendada. On üsna vähetõenäoline, et süsteem teiste riikidega kattub.

"See on pudelikael, mis hoiab konveieri kitsana," tõdes Peep. Kuna tegemist on kiirmenetluse esimese etapiga, siis edaspidi plaanib riik laiendada selle võimalusi.

"Ei arva küll, et kiire registrimenetluse tõttu hakatakse kuidagi liigselt kiirustades ja lohakalt uusi ettevõtteid asutama, mis tooks kaasa kiirema likvideerimise," hindas Teder. "Muide, praegune Eesti ettevõtete ellujäämismäär 57% tähendab, et loodud uutest ettevõtetest vaid pisut üle poole tegutseb kolm aastat pärast registreerimist."

Kevadel selgus justiitsministeeriumi tehtud Eesti ettevõtjate küsitlusest, et ettevõtjate jaoks tekitab igapäevases äritegevuses enim probleeme bürokraatia, sealhulgas notariaalsete tehingute arv ja notarite pikad järjekorrad ning liiga suured riigilõivud. Lisaks tõid ettevõtjad probleemidena välja avalike andmete kättesaamise internetis, litsentse ja tegevuslubasid reguleeriva keerulise süsteemi ning liiga jäigad normid väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing