Teise pensionisambaga on liitunud pool miljonit inimest

Sampo Varahalduse tegevdirektori Silja Saare sõnul on liitunute tempo olnud oodatust kiirem, seda eelkõige esimesel kahel aastal. Praegune kasvutempo on juba tagasihoidlik ning sõltub sellest, kui palju on uusi tööturule sisenejaid. Kogumispensioniga liitujate arv võiks lähiajal kasvada tempoga 20 000 aastas.

Suur hulk on veel neid, kes on otsustanud teise samba pensionifondiga mitte liituda. "Need on põhimõttelised inimesed, kes ei usu pikaajalise rahakogumise mõttekusse või riigijuhtide mõtte jätkusuutlikkusse," nentis SEB Eesti Ühispanga fondide juhatuse liige Sven Kunsing. "Teise samba mõte on isikustada oma sotsiaalmaksu veelgi rohkem, kui pakub esimene sammas," selgitas ta.

Näiteks 10 000kroonise palgaga inimene maksab teise sambasse 200 krooni, 400 krooni lisab riik. "Kui üritada ise investeerida teise sambasse minevat 200 krooni, siis see efekt ei saa olla võrreldav pensionisambaga," lausus Kunsing. "Kui riik sulle kandiku peal raha pakub, siis võiks selle vastu võtta. See on igal juhul kindlam, kui oodata pensioni esimesest sambast, mille toetamiseks riigil töökäsi üha vähemaks jääb. Ma ei näe muud varianti, kui teine sammas ära teha. Kõik, kes seda teinud ei ole, on lihtsalt rumalad või laisad."

Ka Silja Saar möönis, et ta ei tea ühtegi teist nii sobivat raha kogumise viisi. "Liitumine kogumispensioniga on täiesti ratsionaalne otsus, mitte emotsionaalne," lausus ta.

Kogumispensioni kuuemiljardiline turg on praegu jagatud viie halduri vahel, kes pakuvad 15 fondi, millest suurim on Hansapanga K3 1,9 miljardi krooniga.

Uusi tulijaid sellele turule eriti ei oodata. "Päris nullist ei suudaks keegi alustada," oli Saar kindel. Uued nimed võivad tema sõnul turule tulla näiteks liitumiste kaudu.

Fondi käivitamisega seotud kulud on suured, ning et asi ära tasuks, on tarvis saavutada suurem maht. Samas on hoogsa liitumise periood fonditurul möödas ning kasv väike. Seega peaks uued tulijad vanadelt halduritelt hakkama kliente üle meelitama. "Kõik on oodatud proovima, aga ma arvan, et turgu ei ole lihtne ümber jagada," lausus Sven Kunsing.

Keskmise pensionikoguja pensionikontol on raha enam kui 12 000 krooni, millest umbes 5000 krooni on kaudselt investeeritud aktsiaturule. Väga suure osa inimeste jaoks on teine pensionisammas nende ainuke kokkupuude aktsiaturuga.

Näiteks augusti alguse seisuga oli Eesti väärtpaberite keskregistri andmeil ainult 23 595 väärtpaberikontol Tallinna börsil noteeritud väärtpabereid. Mõnevõrra võib olla ka neid investoreid, kes on investeerinud vaid välisfirmade aktsiatesse, kuid nende arv peaks olema üsna väike.

Veidi leiame ka fondiinvestoreid, kuid nende arv on II sambaga liitunutega võrreldes väga väike. Hinnanguliselt 70 000-80 000 inimest on liitunud kolmanda pensionisambaga, kuid väga suurel osal neist on kindlasti ka teine pensionisammas. Mööndusega saab aktsiaturule investeerijateks lugeda neidki, kes on paigutanud raha investeerimishoiustesse, mille liikumine on seotud aktsiaturgudega.

Võib öelda, et lõviosal eestlastest on aktsiaturuga kokkupuude ainult teise pensionisamba kaudu. Kuid hea seegi, sest algus investeerimisse on sellega tehtud.

Autor: Lauri Matsulevitsh