Venemaa saab oma võla makstud

See teeb Venemaast juhtivate tööstusriikidega (G7) võrreldes väikseima võlakoormaga riigi ning avab tee krediidireitingute tõusule.

Rahva usaldusega on raskem - kiirest majanduskasvust ja rekordilistest valuutareservidest hoolimata elavad pea pooled venemaalased endiselt finantskrahhi hirmus, näitas läinud nädalal Moskva Levada keskuse arvamusküsitlus.

Miljonid kaotasid säästud, kui Venemaa kaheksa aastat tagasi 17. augustil teatas, et ei suuda oma võlakohustusi täita. Kohustusi jäi üles 40 miljardi dollari eest. Raske rahalise seisu tekitas nafta hinna langus alla 14 dollari barrelist, mis kuivatas kokku valitsuse tulud. Keskpanga valuutareservid olid kahanenud vähem kui 14 miljardile dollarile.

Tänaseks on nafta hind enam kui viis korda tõusnud ning majandus selle toel kasvanud keskmiselt 6,7% aastas. Valitsusel on vahendeid nii välisvõlgade maksmiseks, investeeringuteks kui ka sotsiaalkulutuste suurendamiseks.

Juuni lõpus allkirjastas Venemaa nn Pariisi klubi kreeditorriikidega kokkuleppe järelejäänud võla - 22 miljardit dollarit - ennetähtaegseks tagasimaksmiseks 21. augustil. "Riigil, mille portfellis on selline täitmata võlakohustuste hulk, pole moraalset õigust kõrgemateks reitinguteks," põhjendas aserahandusminister Sergei Stortšak läinud nädalal otsust, mis nõuab Venemaalt veel miljardi dollari pealemaksmist võla ennetähtaegse tasumise eest. Venemaa välisvõlg kahaneb sellega 9%-le SKPst.

Juulis tõstis reitinguagentuur Fitch Venemaa rubla- ja valuutakohustuste reitingu Poola ja Ungariga samale tasemele (BBB+), põhjendades otsust Venemaa tugeva rahandusliku seisuga. Keskpanga valuutareservid on paisunud rekordilisele 277 miljardile dollarile, millele lisandub veel 67 miljardit dollarit erakorralist tulu naftafondis. Tuleval aastal peaks Venemaa majandus esimest korda Nõukogude Liidu kokkuvarisemise järel ületama triljoni dollari piiri, prognoosis Fitch.

Venemaa majanduse suurimaks nõrkuseks on aga jätkuvalt suur sõltuvus nafta ekspordituludest. Tuleva aasta riigieelarve esitlusel tegi rahandusminister Aleksei Kudrin läinud nädalal ettepaneku piirata naftatulu riigieelarves 2,8%ga SKPst. See lööks see eelarvesse 65 miljardi dollarilise augu.

Liigse sõltuvuse eest hoiatas ka Jegor Gaidar, endine asepeaminister Boriss Jeltsini ajal, tõmmates paralleele Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega. "Kõik sõltus ühest tuluallikast, kui nafta hind kokku kukkus - aastatel 1985-86 - oli enam-vähem otsustatud ka Nõukogude Liidu saatus," ütles Gaidar nädalavahetusel seoses augustiputši 15. aastapäevaga antud teleintervjuus.