Cramo tegevdirektor Ivar Valdmaa investeeris oma emafirma aktsiatesse

"Nähes turgu, julgen öelda, et Rakentajain Konevuokraamo aktsial on suur kasvupotentsiaal - tasub osta," sõnas Valdmaa, kes pärast eelmise aasta lõpul toimunud ehitusseadmete rendifirmade Cramo ning Rakentajain Konevuokraamo ühinemist ostis ka endale aktsiaid.

Aktsiate arvust rääkides jäi ta tagasihoidlikuks, märkides poolnaljatades, et investeeringu suurus on peresaladus. Küll teadis ta, et mitmed Cramo Estonia töötajad on samuti aktsiaid ostnud. "Igaüks võib neid turult osta," märkis ta.

Valdmaa meelest pole kontserni majandustulemused kunagi nii head olnud. Käesolev aasta tuleb samuti väga hea, ka Eestis. "Aktsionäride lootused oleme täitnud," oli Valdmaa rahul.

Eelmisel aastal teenis Cramo Estonia 185 miljonilise käibe juures 55,5 miljonit krooni puhaskasumit. "Investeerime rohkem kui oli meie kasuminumber, sest täna pole ehitusralli lõppu näha," kommenteeris Valdmaa. Suure kontserni puhul pole ka masinate soetamisel riske, kui ehitusturg peaks Eestis hakkama langema - masinaid saab mujale viia.

Trend ongi sinnapoole, et ehitusfirmad üha rohkem rendivad masinaid, mitte ei osta neid endale. "Masina hoidmiseks on sul vaja pinda, siis on vaja neid korras hoida ning kui masinat tarvis läheb, siis ta ei tööta," ütles Valdmaa. Positiivse näitena tõi ta üheksakümnendate aastate lõpu, mil Vene kriis aitas kaasa sellele, et Eesti ehitusettevõtted ei soetanud endale suuri masinaparke.

"Euroopas oleme sama suur kui Ramirent (teine tugev Soome ehitusseadmete rendifirma - toim.), mis ka Eestis on meie ainuke tõsine konkurent," kostis Valdmaa. "Enda turuosaks Eestis hindame 45%, millega oleme turuliider," lisas ta. Hetkel on Cramo Estonial üle Eesti 17 rendipunkti 150 töötajaga.

"Oleme oma igapäevatöös küllaltki iseseisvad, otsuseid teeme ise," märkis ta vastuseks küsimusele, kas Rootsi ehitusseadmete rendifirma Cramo ost Soome Rakentajain Konevuokraamo poolt eelmise aasta lõpul on mõjutanud Cramo Estonia igapäevatööd. Küll on otsustamise raskuskese kaldunud Stockholmist Helsingi poole.

Nimi Rakentajain Konevuokraamo on kasutusel ainult Soome turul, mujal kasutatakse suupärasemat Cramo nime.

Cramo Estonia AS (endise nimega AS Ehitustööriist) tuli turule 1995. aastal. Valdmaa oli alul lihtsalt aktsionär ning liitus meeskonnaga paar aastat hiljem. "Alustasime Soomest pankrotipesast ostetud 14 rekkatäie kolaga," meenutas ta enam kui kümne aasta tagust aega. Aastal 2000 müüdi Ehitustööriist Cramole.

Tulevikuplaanidest rääkides märkis Valdmaa, et plaanis on hakata rentima tornkraanasid, samuti nähakse turgu moodulmajade rendisüsteemile, mis Rootsis toimib väga hästi. "Kohalik omavalitsus rendib uuselamurajooni, kus on palju noori peresid, moodullasteaia. Selline lasteaed on Harkus," tõi ta näite. Valdmaa lubadust mööda saab rentida moodulitest büroohooneidki. "Plaanis on moodulmaju ka Eestis tegema hakata."

Ehitusseadmete ja masinate rendifirma Rakentajain Konevuokraamo aktsionäridel on vedanud. Aastaid väga hea kasumlikkusega tegutsenud firma liitis endaga käesoleva aasta alguses edukalt ühe oma konkurendi Cramo ja tugevdas enda positsiooni arenevatel turgudel.

Liitumine aitas rendifirma käibe enam kui neljakordistada ja tõsta ettevõtte sektori viie suurima tegija hulka Euroopas, liidrikohaga nii Soomes, Rootsis kui ka Eestis.

Tähelepanuväärne on see, et pärast liitumist said mitu korda väiksemate mahtudega Rakentajain Konevuokraamo aktsionärid uuest firmast 60% ja Cramo omanikud vaid 40%.

Pärast liitumisteate tulemist möödunud aasta oktoobris on aktsia liikunud kiiresti 8-9 eurolt 14 euroni. Aktsia hinnatõusust on mõningal määral osa saanud ka Äripäev, kuna börsitoimetuse investeerimisprojektis tegutsev investor Toomas ostis Rakentajain Konevuokraamo aktsiaid juba 2002. aasta kevadel.

Toona oli ostu taga ettevõtte väga hea omakapitali tootlikkus (25-30%), kuid väga madal (6,7) P/E (hinna/kasumi) suhe, lisaks korralik dividenditootlus.

Korralikult maksab ettevõte dividende praegugi. Ehitustööriistade rendifirma eesmärk on jaotada umbes pool oma kasumist dividendideks või osta oma aktsiaid turult tagasi.

Hiljutine liitumine tõstab aktsia atraktiivsust juba seetõttu, et umbes 5 miljardi kroonise aastakäibega firma on suurinvestorite ja fondide silmas märksa silmapaistvam ja leiab meedias suuremat kõlapinda kui "vana", vaid 1,2 miljardi kroonise käibega firma. Väärtpaberi muudab investoritele huvitavaks ka tegutsemine kiiresti kasvaval Balti ja Venemaa turul, mille kasv on hetkel veel pidurdamatu.