Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Stora Enso vaevleb toorainenappuses
"See ei ole normaalne, et peame poole vajalikust toorainest sisse vedama Venemaalt, jättes samas oma kohalikud metsavarud jätkusuutlikus mahus kasutamata," ütles Stora Enso Metsa juhataja Rait Hiiepuu.
Küll aga lükkas Stora Enso Timber Balti tegevjuht Pekka Hukkanen ümber mõne nädala eest meediasse sattunud kuuldused, nagu plaaniks metsanduskontsern osa saetööstusi müüa. "Me võime küll tulevikus mõne üksiku saeveski müümise kasuks otsustada, kuid praegu ei ole kontsernil müügis mitte ükski saeveski," kinnitas Hukkanen.
Stora Enso Timberi tulevikuplaanides on esikohal saematerjali järelvääristamine, sest saeveskite tegevuse laiendamisse pole toorainenappusel mõtet investeerida. "Juba praegu ei ekspordi me Eestist mitte ühtegi toorpalki, eesmärk on puitu kohapeal töödelda ja alles siis seda müüa," selgitas Hiiepuu.
Toorainenappuse tõttu sulges Stora Enso Timber Eestis Näpi ja Sauga saetööstuses ühe tooteliini. Samal ajal investeerib firma kahte Venemaa saetööstusse ligi 700 miljonit Eesti krooni.
Eestis on kõigi Stora Enso saeveskite juures oma höövelliin, mille laiendamisse plaanib kontsern lähiajal ka enim investeerida. "Meil ei ole küll mõtet Eestis puitaknaid kokku panna, sest nende transport valmis kujul oleks liiga kallis, ent võimalikult palju materjali töötlemist on kasulik siin ära teha," ütles Hiiepuu.
Praegu moodustab saematerjal Stora Enso Timber Eesti toodetest 51%, hööveldatud tooted on teisel kohal 25 protsendiga. Tulevikus peab hööveldatud toodete osakaal saematerjali arvel kindlasti kasvama.
Eesti ühe suurema metsatööstuse ASi Toftan tegevdirektori Martin Arula sõnul impordib ettevõte umbes poole toorainest Lätist ja Venemaalt. "Kohalik tooraine oleks meie jaoks isegi tibake odavam, mistõttu on väga ebaratsionaalne toetada Eesti majanduse asemel naabrite oma," nentis Arula.
Väiketootjad pole kodumaise palgi nappusega veel kokku puutunud, ent ostavad vajaliku puidumaterjali siiski pigem Venemaalt. "Venemaalt saame valmislaudu palju odavamalt," sõnas ASi Virumaa Metsatööstus juht Rein Strauch.
OÜ Metsaomanik juhataja Enn Kiilaspea sõnul on puidutoorme nappus tingitud erametsaomanike kõrgest maksustamisest. Sama meelt on ka Arula: "Metsaomaniku müügitulu maksustamine maksimaalse 23% tulumaksuga on arutu ja soodustab musta metsamajandust."
Lähiajal investeerib Stora Enso metsanduskontsern Venemaal Soome piiri ääres Nebolchi saeveskisse ligi 500 miljonit ja Novgorodi lähedal asuvasse Impilahti saeveskisse ligi 200 miljonit Eesti krooni.
Tegevus hoogustub ka Lõuna-Ameerika turul, kus Stora Enso ostab Brasiilias International Paperilt paberitehase, saetööstuse ja metsamaad. Tehingu hind on üle 5 miljardi Eesti krooni ja see tahetakse vormistada kolmandas kvartalis.
Tänavu müüs kontsern Rootsis asuva Linghedi saeveski. Sarnane saatus võib oodata teisigi toorainenappuse tõttu alatootmises olevaid saeveskeid.
Eestis kuuluvad Stora Ensole Imavere, Näpi, Sauga ja Paikuse saeveski, millest suurim on Imavere saeveski.