Sergei Butenko ei tekita probleeme, vaid lahendab neid

Käivitaja tüüpi juht tuleb sinna, kus firma tooted pole veel tuntud, tuleb nullist peale hakata ja viia ettevõte mingisse pingeritta. Minu puhul on see tähendanud, et töö lõppedes ei tohi ettevõte olla turul kolmandast madalamal positsioonil. Cisco Baltikumi puhul on see kindlasti vaid liidripositsioon.

Cisco Systems tahab Baltimaades laieneda. Balti turg kasvab hüppeliselt, kasvunumbrid on siin kahekohalised. Ja Cisco Balti tiim on üks parimaid, kus ma olen töötanud.

See on üks raskemaid asju üldse. Sellest, mis on kliendi ja omanike vajadused, on üldiselt lihtne aru saada. Tiimi luua on kõige keerulisem. Lähtun inimeste otsimisel oma kogemustest ja tutvusringkonnast.

Samas võtta tööle oma tuttavaid on vale. Pigem tuleb vaadata seda, kes on midagi mujal ära teinud ja nende inimestega ühendust saada. Hea tiimiliige on aus, enesekindel, oma tööst huvitatud, mitte rutiiniga leppiv. Silmad peaksid särama.

Ei. Inimene ei pruugi osutuda selliseks, nagu ta välja paistab.

Juht peab olema see, keda alluvad usaldavad, kes saab inimeste vajadustest aru ja oskab neid suunata. Ta ei saa olla ideaal, aga ta peab näitama eeskuju. Kui firma juht käitub valesti, demotiveerib see töötajaid. Ta peaks olema ka väljaspool tööaega suure tähega Juht ja suure tähega Inimene. Kahjuks on neid vähe.

Ühel hetkel ei suuda sa enam olla alati kõige parem. Tahad stressist vabaneda ega pruugi väljaspool oma kabinetti kõige paremini käituda.

Oma endisele ja praegusele ülemusele. Mulle meeldib töötada suurtes firmades, sest seal pakutakse kõva koolitust ja saab oma ideid arutada inimestega, kes on saanud kogemusi erinevatest riikidest. Ciscol ja Intelil on oma virtuaalsed kõrgkoolid. See on hea, et ka paljud Eesti juhid on leidnud võimaluse õppida aasta välismaal kõrgkoolis. Eestis on koolitusvõimalused piiratud ja sul on üldjuhul sama kool, mis konkurendil. Vaatevinkel muutub välismaal laiemaks.

Kindlasti tuleb väljapoole vaadata, sellel põhinebki Eesti edu. Meie juhid on väga palju käinud Euroopa Liidus ja USAs. Kes pole, neil on raskem vaadata maailma tervikuna - rutiin sööb seda oskust. 2002-2004 Intelis töötades oli mu kontor Moskvas, kuigi olin tollal USAs rohkemgi. Ja 2004-2006 töötasin Vilniuses Snaiges.

Ma sõitsin igal reedel Vilniusest Tallinna pere juurde, tahan nüüd perega rohkem koos olla. Ma sain hakkama Intelis, sain hakkama Snaiges. Ma ei pea endale enam selgeks tegema, et ma saan hakkama. Ma võin rahulikult elada Eestis oma isiklikku elu. Maailm liigub pigem sinu poole. Lahendused, mida pakub Cisco, võimaldavad tegeleda sinust eemal asuvate asjadega sama hästi ja sama raha eest, mis kohapeal. Ma panin ka paika, et ITst ei saa olla kauem eemal kui kaks aastat, see on nii dünaamiline turg.

Olen. Ühel korral. Hakkasin tegelema tootega, mida ma ei tundnud. Mõtlesin, et ehk saan hakkama. Lõppes see "ehk saan hakkama" sellega, et ma ebaõnnestusin. Ma ei saanud aru firma kultuurist, juhtkonna poliitikast. Mul polnud õigust teha ettepanekuid, kuidas tööd paremini teha.

Siis sain aru, et peab ikka mõtlema, kuhu lähed. Töötasin selles firmas aasta aega ja siis lahkusin. See ettevõte müüdigi poole aasta pärast ära.

Suurim risk oli see, kui ma pidin Snaiges hakkama müüma kaupa Aasia ja Aafrika riikidesse, muu hulgas sellistes maades nagu Afganistan, Iraan, Pakistan. Tuli leida partnerid, maaletoojad maades, millel puudub kontakt Balti riikidega.

Afganistani jaoks olid meil isegi spetsiaalselt neile toodetud lukkudega külmikud. Seal on suurtes elumajades vesi, kanalisatsioon ja elekter vaid esimesel korrusel. Seal siis kõik külmikud seisavadki. Ning seepärast peab seal kõik külmkapid lukku panema, muidu on need varsti toidust tühjad. Kuid see turg andis päris suure kasumi.

Jah, kusjuures mitte ükski partner pole mind petnud, kõik on korralikult maksnud. Kuigi eks ma tegin seal vigu ka. Algul tuleb pühendada aega ja raha, et aru saada, mis toimub. Mulle väga meeldis Kasahstanis, kus ma viis kuud töötasin.

Kasahstanis töötas see nipp, et tõstsin seal 45% hinda ja müük kasvas kolm korda. Kui sa müüd Euroopa kaupa Aasia turul odavalt, siis vaadatakse, et kaup on kehv ja sa konkureerid kohalike tootjatega, keda sa iialgi ei saa hinnaga üle lüüa.

Nõrgim on ajaplaneerimine. Ma oskan prioriteedid paika panna, aga kui tuleb kiire ülesanne vahele, siis ma ei pruugi alati sellele pühenduda, ikka tahan kõiki asju lahendada. Ja vahel ma kuulan inimest halvasti, kui muud asjad on peas - kuuled teise jutust 30% ja teed selle põhjal otsuse.

Tuleb ikka alati leida võimalus inimene 100% ära kuulata, sest muidu on suur risk, et sa ei suuda leida parimat lahendust. Headest omadustest tooksin välja, et suudan anda endast töökohal parima ja mitte keskenduda probleemi tekitamisele, vaid lahendamisele.

Mu ema oli poolakas ja isa eestlane. Õppisin vene koolis. Praegu pole mul vahet, kas rääkida inglise, vene või eesti keeles. Veidi oskan ka leedu keelt. Mõtlen selles keeles, mille keskkonnas parasjagu olen.

Tahtsin juba keskkooli ajal töötada maailma kõige võimsamate arvutitega. See õnnestus. Teine unistus oli reisimine. Praegusel töökohal võin saada ideid mujalt maailmast ja olla samas tiimis inimestega, kes arendavad maailma tipptehnoloogiaid.

Nõustun vene tarkusega, et parem olgu sul sada sõpra kui sada rubla. Ja see on mul ka õnnestunud: ainus koht, kuhu mu sõprusringkond ei ulatu, on Jaapan.

Sergeil on olnud julgust ja tahtmist teha uusi asju, võtta riske - ja see on see, mis inimest edasi viib. Sergei saaks küll hakkama ka millegi käigushoidmisega, aga see ei huvita teda nii palju. Tema isikutüüp on selline.

Juhina on ta veenmisvõimeline ja loov vestleja, inimestel on temaga lihtne asju ajada. Miinuseid ma ei oskagi välja tuua. Inimesena on Sergei sõbralik ja usaldusväärne, hea natuuriga. Temas on palju inimlikku empaatiat ja sellisel inimesel on ka juhina kergem tulemusi saavutada kui diktaatoril.

Usun, et mõne aasta pärast on Sergeil jälle midagi uut käsil - aga mis täpselt, seda ei pruugi ta isegi teada. Ehk teab seda ainult kõigevägevam.