Õhupalli koor

Nii lihtne on provotseerida grupikuuluvust: meie ja nemad. Aga mingisse gruppi kipume me kõik sotsiaalsete loomadena kuuluma, sest isegi vaid marginaalsete sõprade omamine tagab kindlama enesetunde. Grupi liikmeks olemisele leitakse igasuguseid ettekäändeid. Olgu näiteks vaidlused valikust hip-hopi või roki vahel kuni kaklusteni ainuõige automargi, parima jalgpallimeeskonna, ausaima poliitiku või õigeima presidendi nimel. Teisitimõtlejad on nõmedad, neile on paras, kui saatuse käest nahutada saavad. Mõnikord tahaks neile isiklikult haiget teha. Üksi ja üleolekuga, umbes nii nagu James Bond. Bond oli džinni jooja või õigemini Martini, milles džinn on koos väheldase hulga kuiva vermutiga. Raputatult, mitte segatult! Aga mulle meeldib segatult, järelikult, Bond on nõme!

Grupikuuluvus annab üleolekutunde ja lisab tegudele energiat. Kas keegi on kuulnud, kui nõmedad on Maci kasutajate arvates PC-arvutite omanikud? Alandustunne on tihti ainukeseks põhjuseks, miks mõned nõrgemad PC-lased vahetavad poolt ja otsivad tunnustust põlgajate leerist. Lihtsam on siiski püsida omade juures, kui luua uut gruppi. Näiteks ostan alati ainult teatud kaubamärgi patareisid, sest teised on nõmedad. Samuti eelistan kindla tootja spordirõivaid ja jalatseid. Ise saate aru, miks (teised on ju nõmedad)! Ma tean, või õigemini meie grupp teab ka, mida pronkssõduriga teha. Ning kuhu panna Kalevipoja kuju ning mida arvata Kumust ning mis vahet on Saku, A. Le Coqi või Pulsi joojatel.

Kurt Vonnegut iseloomustas gruppi inimolevuste uhke, kuid mõttetu ühendusena. Grupikuuluvust on aretanud arvukad diktaatorid ja seda kasutavad lugematud müügimehed. On ju ostjaid grupikaupa palju lihtsam kontrollida ja nad toovad üheskoos hulga rohkem tulu. Mõni on seetõttu elu lõpuni Nokia-mees.

Nüüd sa loomulikult ütled, et taoline taktika sinu puhul läbi ei lähe. Sulle meeldib ise valida ja otsustada. Oled vaba mees nagu Gabriel. Aga need teised võivad tõesti olla kloostri mõju all. Näed, taas jagad inimesi omadeks ja nõmedateks. Paraku on sinu endagi vabaduse tunne nagu uni. Õigemini nagu uneskõndija uni, samal ajal kui kaupmehed, poliitikud, sõbrad ja tuttavad sind kättpidi kusagile juhivad. Teisalt, vastupidi põikpäisele usule oma vabadusest, kui sa oma silmad lahti teeksid ja saaksid aru, mis sinuga tegelikult tehakse, tekib võimalus kontroll osaliselt enda kätte tagasi saada. Tunnista, et sa oled juhitav.

Uuri järele, kes ütles, et su auto on vanamoodne, sinu välimus jätab soovida, et sul võib olla probleeme seedimise, uriinipidamatuse, nahahaiguste ja ilmselt vähese pudelivee joomise sündroomiga, kõnelemata mõnest uuest alles avastamata haigusest, et sinu telefon vajab kiirelt väljavahetamist, riided kuuluvad heal juhul eelmisesse hooaega ning oled teel süvenevasse depressiooni. Kas tunned, kuidas kuulud üha rohkem nende hulka, kellel on midagi viltu, kellel on midagi puudu või kellel on valed asjad. Kas poleks tore olla õigete poolel tagasi? Aga kust pärinevad need õiged valikud? Kui soovid seda täpsemalt teada saada, püüa koorida õhupalli.

Autor: Kristjan Port