Analüüsitarkvara arendab edasi majandustarkvara andmeid

Majandustarkvara ülesanne on tagada ettevõtte igapäevaseks tööks vajalikud andmed. Analüüsitarkvara aga võimaldab leida täiendavaid seoseid.

Kasutaja jaoks peab majandustarkvara vastama näiteks küsimustele, kas arve on sisestatud, välja prinditud ja kliendile saadetud. Analüüsitarkvara puhul näiteks, kas arvel tehtud allahindlus oli eesmärgipärane. Kuidas see mõjutab tulevasi oste?

Süsteemi arendaja vaatevinklist peab analüüsitarkvara suutma suuri andmemahtusid kergelt omavahel siduda, töödelda ja analüüsi tegemisel andmeid n-ö infoks pöörata, segamata teiste kasutajate tööd. Uuema tarkvara puhul on ka süsteemi arendajatele mõeldud ning arendustööd lihtsaks tehtud.

Kui ettevõtte andmete ajalugu on suurem kui pool miljonit kirjet, jäävad majandustarkvara ja operatiivsüsteemid aeglaseks ning aruannete tegemine hakkab segama igapäevatööd.

Majandustarkvara administreerimine muutub kulukaks, tekib vajadus osta võimsam riistvara või analüüsitarkvara aruandlusvajaduse rahuldamiseks.

Järjest enam minnakse seda teed, et investeeritakse täiendavalt analüüsivahendisse, kuna vajaduse võimsama arvutipargi järele tekitabki pidev aruandlusvajadus.

Põhjuseid on muidugi rohkem ja need ei piirdu ainult ressursivajaduse katmisega.

Peamine põhjus ongi hoopis selles, et juhid vajavad eesmärkide täitmiseks kiiret juhtimisinfot, mida tavapärane majandustarkvara neile anda ei suuda.

Analüüsitarkvara võimaldab luua n-ö käsitööna aruandeid, mis on hea graafikaga ja annavad ülevaatliku pildi kogu ettevõttes toimuva kohta. Samas on võimalik saada kiirelt numbriline ülevaade, nähes vastupidiselt majandustarkvarale ka "numbrite" taha.

Näiteks kui peale majandustarkvara on kasutusel kliendihaldustarkvara, saab analüüsitarkvaras need kaks kokku panna, selgitada välja põhjuste ja tagajärgede seosed ning selle põhjal juba konkreetseid juhtimisotsuseid teha.

Kliendihaldussüsteemis on näha, kas kliendihaldur on kliendiga piisavalt tegelenud, majandustarkvaras näeb aga saadud müügitulemust.

Samuti saab analüüsitarkvara kasutada prognooside tegemisel, et näiteks juhtida kauba sisseostmist lähtuvalt müüginõudlustest ja laoseisust.

Siinjuures on analüüsitarkvara abiks ka operatiivtöö tegemisel, andes kiirelt ülevaate olemasolevast ja tulevasest olukorrast.

Tarnekindluse analüüsimiseks on vaja näha, kuidas käituvad eri tarnijad sama toote kohaletoimetamisel. Majandustarkvara näitab müüdavate toodete kokkuleppelisi tarneaegu, mida korrigeeritakse vastavalt uutele kokkulepetele hankijatega. Analüüsitarkvaras aga leitakse tegelik tarneaeg ostutellimustel olevate kuupäevade järgi ning see annab tarnete kohta tegeliku pildi. Teades tegelike ja kokkulepitud tarneaegade erinevust, saab olukorda analüüsitarkvara abil kiirelt juhtida.

Näiteks teades ühe kliendi tarnete hilinemist, tellitakse kaup ettenägelikult juba selle võrra varem.

Majandustarkvara juurutamise kogemus on kõikidel ettevõtetel ning pärast seda saadakse tihti aru, et operatiivtasand on küll kaetud, kuid aruandlust ja juhtimist toetav analüüsiosa on puudulik.

Analüüsitarkvara kasutuselevõtmisega kaasneb alati ka muudatuste juhtimine, mille tähtsust ei tohi alahinnata, sest sellega viiakse ettevõtte eesmärgid töötajate ja nende igapäevaste tegemisteni, kasutades selleks analüüsitarkvara vastavaid võimalusi.

Kuid ega majandustarkvara polegi mõeldud analüüsimiseks.

Tellisime oma firma müügi- ja logistikaprogrammidele täiendavad analüüsisüsteemid, sest olemasolevad aruanded ei võimaldanud saada tulevikku vaatavaid aruandeid.

Meie varasem logistikaarvestus toimus Exceli tabelites, kus sai lihtsalt kombineerida aruandeid, mis andsid kaupade liikumise ja klientide kohta täpse ülevaate, mida saame igapäevaste juhtimisotsuste tegemisel edukalt kasutada.

Müügiprogrammina on meil kasutusel Scala, kuid sealt saadavad aruanded ei andnud piisavalt tulevikuprognoosideks vajalikke andmeid. Analüüsiprogrammist saime Scala andmete põhjal üsna lihtsalt meile vajalikud detailsemad müügiaruanded.

Infosüsteemi juurutamine võttis aega neli-viis kuud. Kõige olulisem oli endale selgeks teha, mis aruandeid on ettevõttel vaja, ja see infosüsteemi konsultandile edasi anda. Aga tulemusega oleme rahul, sest teame nüüd täpsemalt, kuhu, kellele ja millal müüa.

Autor: Sergo Kont