Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Laine Jänes julgeb eristuda
Laine Jänese sõnul on poliitikas oluline eristumine ja temal polnud vaja selles osas linnapeaks saades pingutada, sest enne teda olid Tartus valitsenud mehed ning tema võrdlemine eelmise karismaatilise linnapea Andrus Ansipiga muutus raskeks.
Laine Jänese arvates oleks mehel olnud tunduvalt raskem Ansipi varjust välja tulla, sest temale oleks esitatud hoopis teisi ootusi.
Laine Jänes tõestas kiiresti, et on samuti särav isiksus talle omase naiselikkusega, kuigi ta oli jõudnud abilinnapeana õppida Ansipilt otsusekindlust, tasakaalukust ja head väljendusoskust.
Linnapeaks saades ei kartnud ta, et teda kui naist ei respekteerita või tal tuleb ennast enam tõestada. "Eelarvamus naisjuhtide kohta hakkab ka Eestist vaikselt ära hajuma. See suhtumine on palju kinni mitte ainult meeste, vaid ka naiste mõtlemises, et nendel pole meestega võrdseid võimeid."
Aastate jooksul on ta õppinud kontrollima ka enda suurimat nõrkust - kärsitust, sest riigiamet nõuab otsuste tegemisel läbirääkimisi paljude osapooltega ja kompromissidele minekut.
"Kui läksin Vanemuise teatrimaja direktori kohalt linnavalitsusse, siis algul oligi kõige raskem harjuda asjaajamise aeglusega," meenutab Jänes. "Teatris sündisid otsused tunduvalt kiiremini ja mulle meeldib kohe tulemust näha. Aga tulin abilinnapeaks piisavalt vanalt, et teada, mis tööd tegema hakkan. Samas tuleb arvestada, et see ongi demokraatia - linna arengus tuleb arvesse võtta kõigi osapoolte arvamust ja eelarve võimalusi."
Paratamatult linnapea tööga kaasas käivad ebameeldivused pole aga võrreldavad kaasnevate hüvedega. Töö tulemust võib näha küll aeglasemalt, aga samas on see kestvam ja silmapaistvam. "See on väga hea tunne, et osaled otsuste tegemisel, mille tulemus on kõigile aastasadu nähtav ja paljudele kasulik - olgu see spordihoone, sild või koolimaja. Näiteks Jaani kirikust mööda kõndides tunnen uhkust, et selle renoveerimine on meie meeskonna ühistöö tulemus," on ta saavutatu üle uhke.
Samas on tal suur unistus - Tartu lennujaama ja regulaarse lennuliikluse taastamine, et see muutuks Lõuna-Eesti väravaks maailma.
Unistuse teostamine nõuab pühendumist. Tuleb arvestada, et linnapea ei saa olla vaid natuke, vaid pühenduda tuleb 24 tundi ööpäevas. "Muidugi on mul vahel südametunnistuse piinad, kuid minu tagala on mehe ja tütarde abil hästi kindlustatud. Nagu poliitikas, nii tuleb ka kodu vahel leida kompromisse ning teha valikuid," on Laine Jänes leidnud elus tasakaalu.
Samas on nii kodus kui ka poliitikas raske üksi midagi ära teha. Seetõttu tahabki ta muuta ühiskonna suhtumist ametnikesse ja kummutada legende, et nad on kõik muidusööjad ja bürokraadid. Kõige olulisem on panna inimest tähele ja suhelda. Hea meeskond ei teki iseenesest, inimesed tunevad ära, kui neist hoolitakse, ja siis annavad nad ka endast rohkem.
Laine Jänest vihastab hoolimatus. "Märgake enam teisi inimesi enda ümber, aga ärge unustage mingil juhul ka iseennast. Tähelepanu iseenda vastu annab jõudu ka teistega tegeleda, seepärast arendage ennast igal võimalusel. Pole oluline, millega tegeleda - kas olla koduperenaine või tippjuht. Kui see on vaba valik, siis on inimene selles rollis õnnelik ja see ongi peamine."
Mulle tundub, Laine Jänes on loonud Tartus kõige paremas mõttes sellise mõnusa oma küla tunde.
Kui teistes linnavalitsustes paistab õhustik kauge ja võõras, siis Tartus on tunda sooja ja vahetut suhtumist. Kui midagi vaja oleks, siis seda hirmu küll pole, et ei julge abi küsima minna.
Kuigi linnavalitsuses ei sõltu kõik ainult ühest inimesest, soovin, et Laine Jänese valitsusperiood hästi välja tuleks ja ta soovitu ellu saaks viia.