Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Nais- ja meesjuhid polegi nii erinevad, kui arvatakse

    Teaduskirjanduses on naisjuhte nimetatud nii "külalisteks", sissetungijateks kui ka "teisteks".
    Rootsi uurija Helene Jonson Ahl kõrvutas oma doktoritöös juhiomadusi ja sugupooletunnuseid, näidates, et õpikutes rõhutatakse eduka juhi omadustena mehelikke jooni, nagu täpsust, sihikindlust ja pingetaluvust.
    Naisjuhid püüavad leida tasakaalu naiselikkuse ja mitte-liiga-naiselik-olemise vahel, pidades meeles, et nende arukus, teadmised, väljendusviis, aga ka emotsioonid, seksuaalsus ja riietus on kõrgendatud tähelepanu all.
    Kultuuriülesed soorollihoiakud on jätkuvalt tugevad, sest naiste suurem seotus laste ja pere eest hoolitsemisega ning kodutööde tegemisega ilmneb kõikide riikide andmetest.
    Uuringus osalenud Soome, Eesti, Rootsi ja Poola võrdluses on kõige traditsioonilisemate soorollihoiakutega maaks Poola.
    Ei tohi unustada, et erinevused naiste endi sees on ehk suuremad kui nais- ja meesjuhtide vahel täheldatavad erinevused.
    Nelja maa vastajate väärtushinnangute analüüs näitas, et Eestis ja Poolas domineerivad pragmaatilisemad ja hierarhiale orienteeritud väärtushoiakud ning Rootsis ja Soomes hinnatakse kõrgemalt egalitaarsust ja üksteisest suuremat hoolimist.
    Väga vale on töö- ja pereelu poliitikate sihtgrupina näha vaid naisi, sest vastutust võtta tahtvate inimeste seas on nii naised kui ka mehed, mitte ainult naised. Sageli räägitakse naiste liigsest emotsionaalsusest, kuid antud uuring näitab, et oma isiklikust elust rääkides on ka mehed emotsionaalsed.
    Tegelik elu ja ootused igapäevarutiinile on suures vastuolus Soome meeste elus. Pea pooled Soome meesjuhid muretsevad töö ajal pere pärast ja enamik neist ei leia piisavalt aega oma elukaaslase ja perekonna jaoks töökohustuste tõttu. Oma tööprobleeme toob koju kaasa kolmandik Eesti meesjuhtidest.
    Iga kolmas Eesti meesjuht muretseb ka töö ajal oma perekonna pärast, mis võiks olla oluline signaal nii sotsiaalpoliitikate kujundajatele kui ka töölevõtjatele.
    Vaatamata juhtivale positsioonile tööl ei kaasne sellega aga Eesti naisjuhtide puhul juhtiv positsioon oma leibkonna sissetulekutoojana.
    Uuringu andmed näitavad nais- ja meesjuhtide elu pingelisust. Pingelise eluga kaasnevad terviseprobleemid. Võrreldes Soome ja Rootsi vastajatega otsivad Eesti ja Poola vastajad vähem professionaalset abi ja kui unehäirete puhul läheb omaenese tarkusega abi järele apteeki 15% Eesti nais- ja meesjuhte, siis on veel palju ära teha, et juhtivtööga kaasneks suurem rõõm ja eneseteostusvõimalus.
    Üks naisjuht ütles oma intervjuus: "Olen nõus, et naised on emotsionaalsed, olen ise ka emotsionaalne. Aga naised ei ole ettearvamatud ja nad suudavad väga hästi enda eest seista. Kuigi nad on raudselt emotsionaalsemad kui mehed, on neil aga üks hea omadus kindlasti, mis meestel tihti puudub: nad viivad asja lõpuni ja neil on suur vastutustunne. See on suur eelis. Lisaks mõtleb naine juhina ühiskondlikumalt kui mees."
    Tahan soovida Eestile rohkem naisjuhte ja vähem meestekeskset poliitikat, igale töötajale aga suuremat empaatiat naisülemuse vastu ning suurema tuntava toetuse pakkumist naisjuhile.
    Antud artiklis on kasutatud Euroopa sotsiaaluuringu 2004. aastal kogutud andmeid ning võrreldud Eesti, Soome, Poola ja Rootsi töise tegevusega seotud inimeste töö- ja pereelu ühitamist sugude ja tööalase positsiooni lõikes.
    Naisjuhid Eestis töötasid keskmiselt vähem tunde nädalas kui teistes maades ja Eesti meesjuhtidest töötasid nad keskmiselt kuus tundi lühema töönädalaga.
    Meesjuhtidest töötasid kõige pikema töönädalaga Poola juhid (54 tundi) ja neile järgnesid Rootsi meesjuhid (51 ja pool tundi). Naisjuhtidest tegid pikima töönädala Soome naisjuhid (veidi üle 46 tunni).
    Samas on naiste kodutöödele pühendatud aeg palju pikem ja kodutööd on ka töö osa, kuigi tasustamata.
    Võrreldes meesjuhtidega töötavad naisjuhid keskmiselt väiksema töötundide arvuga tasustatud tööl, kuid suurema töötundide arvuga tasustamata tööl kodutöid tehes.
    Uuringus ei olnud kuni 12aastase lapsega meesjuhte ja selliseid naisjuhte oli vaid neljandik. Kõrgeim on üksikisade osakaal Rootsi mittejuhtide seas.
    Juhtide väiksem kooselu alaealise lapsega võib näidata tööpinget, kuid siin võib mõju avaldada ka asjaolu, et väikeste laste olemasolu korral ei võta naised ja mehed vastu juhtivat tööd.
    Küsiti, kas vastaja saab loota veel kellelegi teisele väljastpoolt oma leibkonda, tasuta abile laste hoidmisel või majahoolduses. Kõikide riikide nii juhtide kui ka mittejuhtide, nais- ja meesvastajate vastused olid optimistlikud ning abile saab loota 79-94% vastajaid.
    Rootsis saab 94% naisjuhte ja 90% meesjuhte arvestada niisuguse abiga. Eestis on abisaamise võimalus veidi väiksem, kuid siiski kõrge, välisele abile saab loota 80% naisjuhte ja 87% meesjuhte.
    Autor: Anu Laas
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.