Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettevõtja asi pole kohtupretsedente luua

    Justiitsministeerium püüab ärikliimat parandada karistusi reguleerides. Kuid võime välja töötada ideaalilähedased regulatsioonid, kuid kuritegevus ei vähene ja ettevõtjal sellest kergem ei hakka. Norm ei tööta ise automaatselt, seda on vaja ka õigesti ja õiglaselt rakendada. Siiamaani ei tulda toime olemasoleva regulatsiooni rakendamisega, kui välja töötada uus, jääb olukord ikka samaks.
    Justiitsministeeriumi seisukoha järgi piisaks ärikliima parandamiseks kahest tegurist;
    1.Heast regulatsioonist, mis ei oleks laialivalguv ja ebamäärane ning mis annaks ettevõtjale täpse juhise, mis on keelatud ja mis lubatud.
    2.Karistusmäärade reguleerimisest, viies maksimumtrahvid üles ja suurendades karistusi ametialaste ja majandusalaste süütegude eest.
    Olulist osa ärikliima kujundamisel mängib aga kolmas tegur: kuidas olemasolevat või väljatöötatavat normi rakendavad õiguskaitseorganid. Olukorda ei tohi viia sinnamaale, kus kohus hakkab lõppastmes kontrollima, kas õiguskaitseorganid on õigesti seadust kohaldanud.
    Näitena võin tuua siiamaani kestva kohtuasja. Minule on esitatud süüdistus tapmisähvardusega väljapressimises ja kelmuses (Äripäev on seda ka kajastanud). Eeluurimine kestis kaks aastat, kohtumenetlus on juba kestnud kaks aastat. Ja nüüd teeb prokurör ettepaneku lõpetada kriminaalasi avaliku huvi puudumise tõttu!
    Kui mina nõus ei ole ja nõuan asja menetlemist lõpuni, läheb kõigis kohtuastmetes veel kaks aastat. Oletatav süütegu ise on loomulikult juba ise ka aegunud. Kokku läheks "minu pretsedendi loomisel" aega seitse aastat. Aga selle kõik maksan kinni mina ise ja maksumaksja.
    Olen laias laastus enda kriminaalasja kulud kokku löönud, see ulatub hetkel 4 miljoni kroonini (siia kuulub töötasu keskkriminaalpolitsei eeluurimist läbiviinud uurimisgrupile, kokku kuus inimest, ekspertiisid, kohtunike palk, prokuröri palk, kaitsjate tasud, kompensatsioonid eeluurimise ajal arestimajas istutu eest jne). Kui asja edasi menetleda, tuleb veel ligi 2 miljonit juurde. Kus on majanduslik efekt kuritegevusega võitlemisel?
    Ma ei räägi seejuures moraalsest kahjust, sest endale sisendan ma kohtus, et see ongi minu töö kohtus istuda. Oma näite varal võin väita, et kohtupretsedenti luues ei suuda me mitte õiglust jalule seada, vaid ennast ja oma käitumist ainult õigustada.
    Kehtiv karistusõigus toimib. Kõik on kinni normi rakendajas. Rakendaja kohta ei ole vaja näidet kaugelt otsida. 17.07.06 Äripäevas on avaldatud lugu, mis käsitleb Tartu nn arvevabrikuga seotud isikute kinnipidamist. Ajalehes ütleb Kaire Hänilane Lõuna Ringkonnaprokuratuurist: "Maksuamet on teinud põhjaliku analüüsi ning varem või hiljem kutsutakse ettevõtete raamatupidamise eest vastutavad isikud välja või vajadusel peetakse kahtlustatavatena kinni."
    Lause sisaldab otsest ähvardust ettevõtjate aadressil ja seda tuleb tõlgendada nii, et iga ettevõtja Tartus võib sattuda kuueks kuuks vahi alla. Mis ärikliima ja ettevõtluse parendamisest saab siin juttu olla? Tuleb välja, et Tartus on üldse ohtlik äri ajada, sest kunagi ei tea, kas sinule esitatud arvete näol on tegemist "tankistide" või "lenduritega". Juhul kui tankistfirmades puudus raamatupidamisearvestus, ei ole võimalik tuvastada fiktiivseid arveid muul moel, kui läbi viia kõigis Tartu ettevõtetes üldrevisjon. Ilmselgelt käib see maksu- ja tolliametile ülejõu.
    Ja miks peaksid teised ausad firmad selle all kannatama? Iga menetlustaktikaga kursis olev jurist saab aru, et õiguskaitseorgan blufib, tegelikult tõendeid antud kriminaalasjas ei ole ja neid püütakse koguda ettevõtjat alusetult vahi all hoides. Seda lugu ilmestab ka fakt, et kõiki riiulifirmade nimesid ei avalikustata, seega võib ennast puudutatuna tunda iga Tartus asuv ettevõte.
    Kuritegevuse vastu ei saa kuritegevusega võidelda. Huvitava tähelepaneku võib teha prokurör Kaire Hänilase esinemisest TV3 uudistes, paar päeva enne nimetatud loo avaldamist Äripäevas. Nimelt väitis prokurör televisioonis, et maksupetturite grupp tegutses juba kaks aastat. Ja maksuameti uurimisosakonnale oli see jälitustegevuse tulemusena teada umbes aasta. Väidetavalt võib riigile tekitatud kahju ulatuda 200 miljoni kroonini. Minul tekib küsimus, miks ei hoitud aasta kestnud jälitustegevuse käigus ära riigile tekkivat hiigelkahju? Hetkel ei ole ju nende vahi all olevate isikute käest midagi võtta peale nende varanatukese.
    Ühiskond on meile andnud reeglid, millest tuleb ka õiguskaitseorganitel ettevõtjaga suheldes kinni pidada. Õigusriigis võib ettevõtjast eraõiguslik isik tegeleda kõigega, mis ei ole keelatud, seevastu avalik-õiguslik isik tohib teha ainult seda, mis on lubatud.
    Millegagi pole õigustatud justiitsministeeriumi kirjeldatud olukord 19.07.06 Äripäevas, et "sageli pole võimalik ette teada, kas mõni tegu on seadusega karistatav või mitte, ning selguse saamiseks tuleb võtta risk ja olla osaline kohtupretsedendi loomisel".
    Ettevõtja ei tegutse selle nimel, et kohtupretsedente luua. Ettevõtja eesmärk on ennast realiseerida, teenida majandustegevusest tulu, maksta makse ja toita seda ühiskonda, mida ise tarbitakse. Kõiki ettevõtjaid ei saa käsitleda potentsiaalsete majanduskurjategijatena. Kontinentaal-Euroopa õigussüsteem, mille osaks oleme meiegi, ei rajane pretsedendiõigusel, see ei ole esmaseks õiguse allikaks. Õigusnorm on ühiskonna poolt heaks kiidetud käitumise etalon ja sanktsioon peab tagama selle normi järgimise. Kohtuskäimine on ettevõtjale koormav ja riigile kulukas ning lõppjärgus tehakse seda ikkagi maksumaksja raha eest.
    Mis puutub karistuse karmistamisse, siis on seda juba ajaloos korduvalt kasutult tehtud. Nimelt pidas Germaani tavaõigus vargust, röövimist jms (meie mõistes majanduskuritegevust) sedavõrd taunivaks tegevuseks, et ühel juhul oli selle eest ettenähtud häbistav poomine ning teisel juhul märksa väärikamaks peetud hukkamisviis, nimelt pea maharaiumine. Karistuse karmuse tõttu ei vähenenud kuritegevus, vaid pigem vastupidi.
    Ühiskond on edasi arenedes liikunud järjest liberaalsemate karistuste suunas. Kuritegevust on üha enam suudetud ohjata. Tänapäeval ei sõida enam merel Kariibi mere piraadid, kelle vastu ühiskond on jõuetu.
    Ülekordamist vääriks õiguse aluspõhimõte - Nullum crimen nulla poena sine lege - ei ole kuritegu ega karistust, kui seda pole ettenähtud seaduses.
    Seega pole tarvis tegeleda mitte karistuste reguleerimise, vaid näiteks ametnike vastutuse piiritlemisega. Kui ametnik takistab maksumaksja tegevust, siis tuleb temal ka selle eest vastutada. Riigivastutuse seaduse N 19 lg 1 kohaselt võib kahju hüvitanud avaliku võimu kandja esitada regressinõude avaliku võimu ülesandeid täitnud füüsilise isiku vastu.
    Kuid miks ainult võib? Kirjas peaks olema, et avaliku võimu kandja peab seda tegema. Ja mismoodi teostab riik järelvalvet prokuröri üle, kes esitab kohtusse süüdistuse, mis sisaldab väiteid, mille kohta tõendid puuduvad?
    Meil on tegemist paljukiidetud võistleva protsessiga. Aga selleks, et võistelda, peavad tingimused olema mõlema poole jaoks ühesugused. Kohtualune võib kaotada kõik: vabaduse, vara ja ühiskonna lugupidamise. Kuid mida võib kaotada teine pool?
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.