Venemaa täis võltsõpikuid

Vene ajakirjanduse andmetel avastab miilits uue kooliaasta eel pea iga nädal mõne põrandaaluse trükikoja, kus toodetakse võltsõpikuid. Ekspertide hinnangul ulatub põrandaaluste õppematerjalide koguhind aastas sadadesse miljonitesse rubladesse ja võltsõpikust omandab koolitarkust iga kümnes õpilane.

Mõne nädala eest avastati Moskva lähistel 40 võõrtöölisega trükikoda, mis Prosveštšenije kirjastuse nime all trükkis vene keele ja geograafia õpikuid põhikoolile. Äri kasumlikkusest annab märku seegi, et trükipress, millel õpikuid välja lasti, maksis ligi 4 miljonit krooni.

Peterburis suleti hiljuti kogu Venemaale võltsõpikuid tootnud trükikoda. Selle ladudest leiti 100 000 õpikut, mille väärtus oli 10 miljonit rubla ehk veidi alla 5 miljoni krooni. Ettevõtte juht Igor Belõšev sai esimesena Venemaal oma tegude eest ka karistada. Talle määrati kolm aastat vangistust tingimisi ja nõuti välja 6 miljonit rubla kahjutasu kirjastustele, kelle raamatuid ta võltsis.

Hiljuti näitas üks Vene telekanal, kuidas tonnide viisi õpikuid katlasse aeti ja pappkarpideks ümber töödeldi.

"See äri sai alguse 7-8 aastat tagasi," rääkis rahvusvahelise tarbijakaitseühingute konföderatsiooni juhatuse esimees Dmitri Janin. Kui varem tegeleti õpikute võltsimisega n-ö võsas, nende lehekülgede numbrid ei ühtinud ning paberi ja trüki kvaliteet ei kannatanud kriitikat, siis nüüd on Janini sõnul võltsõpikuid võimalik originaalidest eristada vaid erivarustuse abil. Autoritasu maksmata jättes suudavad piraadid pakkuda tunduvalt odavamat toodangut ja selle järele on ka nõudlust.

Kirjastuse Prosveštšenije peadirektori asetäitja Nikita Gololobov hindab aastast kahju piraatide tegevusest 50 miljonile kroonile. "Võltsitud koolikirjandust müüakse igal pool üle Venemaa ja mida kaugemal pealinnast, seda tihedamini seda kohtab," rääkis Gololobov ajalehele Trud. Tema sõnul oli mõne aasta eest võltsitud koguni iga neljas õpik, kuid ka nüüd on see arv veel liiga kõrge. "Kirjastus laseb aastas välja ligi 40 miljonit raamatut, võltsitud õpikuid on 4 miljonit," tõdes Gololobov.

Võrdluseks - ühe Eesti juhtiva õpikukirjastuse Koolibri käive oli äriregistri andmetel möödunud aastal 45,6 miljonit krooni ja kokku trükiti veidi enam kui miljon raamatut.

OÜ Studium kirjastuse peatoimetaja Ülle Kurm pole võltsõpikutega kokku puutunud. Tema sõnul on nad endale autoriõigused hästi selgeks teinud ning vajadusel küsitakse nõu ja abi Tartu Ülikoolist. "Pigem ei jälgita copyright'i õppeasutustes," tõi Kurm välja teravama probleemi Eestis.

Ka haridusministeeriumil pole andmeid võltsõpikute kohta. "Eestis on õppekirjanduse tiraažid väikesed, need ei too märkimisväärset kasumit. Pealegi - vaevalt mõni kool tellib selliseid õpikuid, mis ei ole nimekirja kantud," ütles teabekorralduse osakonna konsultant Aire Koik.