Aednik saab kaubaga turule läbi bürokraatia

Turul müüdav piima- ja lihatoodang on veterinaarametnike järelevalve all, kes kontrollivad ka väljastatava toodangu vastavust nõuetele.

Tervisekaitseinspektsiooni pressiesindaja Eli Lillese sõnul kontrollivad turge omakorda tervisekaitseametnikud, tehes seda aastas umbes neli korda ning keskendudes kontrollide käigus peamiselt kiirestiriknevatele toiduainetele. Samuti on turgudel endil järelevalveametnikud ehk reeglina veterinaararstid, kelle ülesandeks on Lillese sõnul teostada igapäevast kontrolli.

Millised nõuded peavad põllumajandusettevõtjal olema täidetud, et turul müüa, ning kas ja kuidas saab tarbija olla kindel, et müüja produkt vastab kõigile nõuetele ning on tervisele ohutu?

Näiteks toorpiima puhul on muu hulgas oluline mikroorganismide ja somaatiliste rakkude arv, mille määramiseks peab tootja tegema toorpiimaproove vastavalt kehtestatud korrale.

Toorpiimamüügi kontrollimisel küsib inspektor laborianalüüse ning jälgib seda, kas toorpiima hoitakse müügikohas ettenähtud tingimustel (toorpiima peab müügi ajal säilitama temperatuuril alla +6 YC).

Kuidas suhtuda kortermajade ümbruses väljas müüdavatesse toiduainetesse?

Toiduaineid ei tohi müüa kohtades, mis on tervisekaitseteenistuse poolt tunnustamata. Kui seda tehakse, on tegemist ebaseadusliku kauplemisega ning sellest tuleb informeerida kohalikku omavalitsust ja politseid. Ka tarbijad ise peaksid jälgima, millisest müügikohast ja millistel tingimustel hoitavat kaupa nad ostavad.

Kas vastab tõele, et näiteks lasteaedadel on lubatud osta lahtist piima otse farmidest?

Lasteasutused võivad piima osta ainult farmidest, mis on veterinaarametnike järelevalve all ja kus toodetud piim vastab ettenähtud nõuetele.

Koolieelses lasteasutuses peab toorpiima enne kasutamist keetma.

Kelle vastutusalasse kuulub Eestis praegu kontroll turul ja põllumajandusettevõtjate poolt müüdavate kaupade osas?

Nii turud kui ka jaekaubandusettevõtted on tervisekaitseinspektorite järelevalve all. Kuid vastutus müüdava toodangu kvaliteedi eest lasub käitlejatel, kes peavad igapäevaselt täitma enesekontrolli reegleid ja tagama toiduohutuse. Ükski riik ei ole nii rikas, et iga müüja selja taha iga päev kontrollivat ametnikku panna. Oma tegevuse eest vastutab iga käitleja ise. Õnneks on ka tarbijad muutunud järjest teadlikumaks ja tähelepanelikumaks ja ebahügieenilisi müügikohti on jäänud järjest vähemaks. Mis puudutab köögivilju (porgandeid, kapsaid, kaalikaid), siis sellise toodangu kvaliteedi üle teostab järelevalvet valdavalt taimetoodangu inspektsioon, kes pärast toodangu kontrolli väljastab tootjatele ja hulgimüüjatele enesekontrolli ja erimärgistuse load.

Puu- ja köögivilja vastavust kvaliteedinõuetele kontrollitakse partiid esindava lähteproovi või selle osa hindamisega. Põllumajandussaadusi töötlevas ettevõttes, mille puu- ja köögivilja läbimüük aastas on üle 2500 tonni, kontrollitakse aasta jooksul vähemalt kümme korda. Kuni 2500 tonni suuruse puu- ja köögivilja läbimüügiga ettevõtete toodangu vastavust nõuetele kontrollitakse vähemalt kuus korda aastas.

Meie turgudel müüdav liha-, kala- ja piimatoodang pärineb suuremas osas kodumaistelt ettevõtetelt. Eksporttoodanguna müüakse turgudel peamiselt puuvilju. Lihatoodetest eksporditakse valdavalt vaid linnuliha (suitsukana, sügavkülmutatud kanaliha).

Mitteametlik statistika turgudel näitab siiski, et tarbijad eelistavad ja usaldavad enam kodumaiste tootjate toodangut. Küll on tõde, et tarbija lähtub müüjast ega tunne huvi või ei oska küsida ostetava toote päritolu kohta.

Siiski tõdevad turgudel oma kaupa müüvad väiketootjad, et näiteks piimatoodete puhul on tarbijate teadlikkus viimaste aastatega tublisti tõusnud.

Nii on enamik suuremaid toiduainetetööstusi võtnud eesmärgiks oma toodangut reklaamides rõhutada eelkõige just selle kodumaist päritolu.

Näiteks valmivad kõik Valio Eesti piimatooted Eestimaal toodetud toorpiima baasil ning pikaaegne tootja Salvest peab oma edu trumbiks just kodumaise päritoluga toorainet.

Autor: Mereli Kivi